Pange kvaliteet ikka põhja, eksole. ;)

Mäletate, me käisime veebruaris Pariisis? :D

See oli vist oktoobris või novembris, kui otsustasime, et väike ühine puhkus oleks hirmus tore. Kuna minul on puhkuse saamine natuke keerulisem, siis just minu järgi sai ka nädalavahetus valitud. Meil oli koolis sel ajal vaheaeg ja seetõttu ka töölt puudumine kergem, 24. veebruar oli vaba nagunii.

Lendasime AirBalticuga ja ööbimise võtsime läbi Airbnb. Korteri asukoht oli väga hea. Triumfikaar oli ümber nurga ja Eiffel jalutuskäigu kaugusel. Meie mõte oli liikuda võimalikult palju jala ja see meil ka õnnestus.

Jõudsime Pariisi neljapäeva hommikul kell 10, kuid ööbimiskohta saime alles kella 14st. Esmalt tuli meil võtta rong, et linna jõuda. Kõige lahedam hetk oligi see, kui metroopeatusest maa peale tulime ja esimese asjana kohe Triumfikaar oma täies hiilguses vastu vaatas. Väga lahe hetk!

Koduks saanud korter oli täpselt selline nagu piltidel ja sobis meile väga hästi. Ühetoaline korter köögi, korraliku vannitoa ja rõduga. Hommikusöögid valmistasime ja sõime kodus, ka mõned õhtusöögid tegime ise (jee, pasta!).

Esimese päeva molutasimegi maha. Äratus oli väga varajane olnud ja lõunauinaku tegemine tundus ainuõige valik. Õhtul käisime poes ja varusime natuke head sööki/jooki. Üleval olime lõpuks päris pikalt, arutasime maailma asju ja nautisime üksteise seltskonda.

Reede oli meil ettenähtud tõsiseks turistipäevaks. Ees ootas Eiffeli torn, Notre Dame, Flame of Liberty, Louvre ja ülejäänud linn oma võimsa arhitektuuriga.

Eiffeli torni saamiseks pidime läbima kaks turvakontrolli. Pilet liftiga päris üles välja maksis 17 eurot, kuni 24-aastastele 15 eurot. Torn on ikka jõõõõõhkralt suur, nii et mu jalad hakkasid juba maa  peal värisema. Vaade ülevalt oli aga muidugi võimas ja kohustuslikud pildid said tehtud. Kõrgust ma ei karda, aga see liftisõit oli minu jaoks veidi ärev.

Järgmisel päeval vaatasime üle Moulin Rouge’i, Montmartre’i ja Sacré-Cœuri kiriku. Õhtul käisime päikeseloojangu ajal Triumfikaare otsas. I-m-e-l-i-n-e! Mina soovitan kindlasti just õhtusel ajal Triumfi kaart külastada. Sel ajal süttib Eiffeli torn tuledesse ja kogu linn on niii ilus.

Peale suurt turistitamist võtsime viimased poolteist päeva vabamalt. Käisime jalutamas, natukene shoppamas ja söömas. Sellepärast on ka video lõpp veidi järsk.

Tagasi lendasime esmaspäeva õhtul. Enne jäime ikka korraliku paduvihma kätte. Lennujaama tualetis kuivatasin puhuri all saapaid ja lennusõidu ajal enam nii märg tunne polnud.

Igatahes oli väga mõnus linnapuhkus ja ma olen täiesti valmis järgmisteks seiklusteks.

New York, here we come! 

Laura

Täitsa piinlik on, et pole kaks nädalat blogisse jõudnud. Ega mul mingeid uusi vabandusi pole, ikka see sama stress ja keeruline aeg.

Uue nädalaga saab kiire aeg tööl läbi ja siis on lootust jälle rohkem neid asju teha, mida hing päriselt teha tahab.

Küll aga saan ma nüüd rääkida ühest suuremat sorti muutusest, mis mind õigepea ees ootab. Minu karjäär õpetajana lõppeb juunikuus. Sügisest ma enam klassi ette ei astu. Uued väljakutsed ootavad ja aeg oli just praegu õige, et see otsus teha ja edasi liikuda.

Suvel plaanin peaasjalikult oma tervisega tegeleda, puhata ja jälle iseendaks saada. Sügisel aga juba uutel radadel, mida ma ei julge veel välja öelda, sest ma kardan midagi ära sõnuda.

Aga ma tõesti ootan puhkust. Meie NYC reisini on jäänud vähem kui kolm nädalat. Kindlasti saab ülitore olema, sest me mõlemad vajame puhkust niiinii väga! Ma pole julgenud me suhtest ka eriti palju kirjutada, et keegi ei saaks jälle valesid järeldusi teha. Aga ma tõesti olen väga õnnelik ja usaldan oma sisetunnet, mis suuri asju lubab. :)

Kui kellelgi on mingeid lahedaid soovitusi, mida New Yorgis kindlasti näha ja teha (lisaks nendele tüüpilistele turistivärkidele) või lahedate söögikohtade soovitusi, siis ma hea meelega võtan need vastu. :)

Trenniga on endiselt pigem kehvad lood, teen täpselt nii palju kui jõuan ja saan. Neljapäevast alates piinab mind aga hull jalavalu – parema jala hüppeliigese osa (jalalaba pealmine pool?) on nii valus, et kõndida ei saa. Ma ei tea, millest see valu tekkis, pole mingit üleliigset koormust ju jalal olnud, aga praegu mõjutab see täiega mu liikumist. Eile oli meil tantsuga esinemine ja hambad ristis tantsisin oma tantsud KINGADEGA ära. Pärast oli ikka väga valus. On kellelgi aimu, milles asi võib olla ja mida ma teha saaksin? Täna oleks mul olnud aega, et näiteks Balti Jaama MyFitnessi uudistama minna, aga nüüd jääb jala pärast see ka ära. Nõmeeee!

Ega ma rohkem praegu ei oskagi midagi lisada. Ikka ja endiselt loodan, et te mind maha ei kanna ja peate selle mõõnaperioodi minuga vastu. Püüan praegu perekonna jaoks olemas olla.

Laura