Põhimõtteliselt võib kogu postituse ühe sõnaga kokku võtta. Pekkis!

Ei läinud see september üldse nii nagu ma lootsin ja arvasin. Algas ta küll üsna normaalselt, tegime kõike nii nagu augustiski – läbimõeldud menüü, neli toidukorda päevas. Aga siis juhtus elu.

Netel algas järjekordne kasvuspurt ja magamine läks veel rohkem pekki. Ei maganud ta päeval ega öösel. See tähendas aga minu jaoks korralikku unevõlga, mis omakorda tähendab räiget magusaisu. Ma olen niigi maias ja armastan magusat, aga kui sinna juurde panna veel väsimus ja mitte kõige rõõmsam tuju, elakski ma vist ainult šokolaadist, jäätisest ja küpsistest.

Ma isegi ei tea, miks ma selle eelmise lõigu minevikus kirjutasin, sest tegelikult on see kõik siiani nii.

Nii ma siis andsingi üsna kergelt isudele järgi ja sõin suvalt. Sooja toitu muidugi ikka ka, aga õhtuti… oii, siis läks igast kraami. Aga kuna ma lubasin endale, et kogu see tagasi-vormi-projekt peab minema stressivabalt, siis ma end kogu selle jama eest kuidagi piitsutanud ei ole. Ehk läheb varsti jälle kergemaks ja siis on ka lihtsam jälle korralikult toituda. Ma muidugi olen igat nädalat alustanud mõtetega, et olen tubli ja isudele nii kergelt järgi ei anna, aga kui öö on magamata, päeval hingetõmbepause pole, siis on mul ausalt öeldes suva.

Mis puudutab trenne, siis septembris jõudsin ma MyFitnessi täpselt 2 korda. Masendav. Mitte sellepärast, et trenn tegemata jäi, vaid sellepärast, et ma maksan kuus 63 eurot oma paketi eest. Oeh, masendav. Aga ma tõesti ei jaksanud. Kehitan õlgu ja loodan, et oktoober läheb paremini.

Mõõtsin ja kaalusin end eile ka, et näha, kui suured kahjud on olnud. Minu õnneks on kõik ikkagi enam-vähem samas seisus, mis kuu aega tagasi. Kaal on isegi 300g väiksem (5.09/71,8kg vs 4.10/71,5kg). Kõige väiksem number, mis ma selle kuu jooksul kaalul nägin, oli 71,0. Lootsin muidugi, et suudan sealt 71,8 pealt vähemalt kaks kilo kuuga veel kaotada, aga läks nii. Seekord ei õnnestnud, mis seal siis ikka. Ega mul ju tegelikult kiiret pole. Tasa ja targu.

Vot siis sellised lood. Muud ei oskagi lisada. Pekkis noh.

Kui nüüd oktoobrikuuks ikkagi mingid eesmärgid püstitada, siis oleks tore, kui ma vähemalt 5x trenni jõuaks. Rahast on muidu kahju lihtsalt. Ja natuke võiks ikka alla ka võtta. Eks näis.

Tegelikult toimub elus igasuguseid muid toredaid ja põnevaid asju veel, aga neist püüan siis mingi life-updeidi postituse teha. See on ka nukker, et jagada on justkui palju, aga kuidagi ei jaksa õhtuti kirjutada (päeval pole nagu lootustki). Aga mis ma siin ikka vabandusi otsin või jauran. Blogi on ju ka lihtsalt üks mõnus hobi ja mingeid tähtaegu mul sellega pole.

Ma loodan, et need tublid, kes septembris uue hooga end käsile võtsid, on siiani tublisti rajal ja saavad paremini hakkama kui mina. Võite mulle kommentaaridesse seda va motivatsiooni juurde visata, et ma kommipaki käest ära paneks ja porksi selle asemel näriks. 😀

Olge tublid!

Laura