Pillidest vaba: aasta hiljem

Aasta tagasi juulikuus lõpetasin pillide võtmise. See oli üsna ootamatult tekkinud otsus, kuid minu peas juba varem mõlkunud. Kogu asi sai alguse SELLEST postitusest.

Seekord ei taha ma arutleda teemal, kas pillid on head/halvad või miks neid peaks/ei peaks võtma. Tahan lihtsalt jagada oma kogemust.

PS! Kui sa ei taha lugeda päevadest, verehulgast ja muust sarnasest, siis jäta see postitust lihtsalt vahele.

Mis siis aastaga juhtunud on?

Minu kõige suurem hirm oli see, et mul kadus kontroll ja teadmine selle kohta, millal päevad hakkavad. Pille võttes teadsin ju täpselt, millal “külalisi” oodata on. Seega tulid esimesed päevad pillivabana veidi üllatusena, kuid tegelikult ajaliselt üsna täpselt.

Foto: Inca Ojamäe

Pille võttes oli verehulk väga minimaalne, pigem oli umbes kaks päeva lihtsalt määrimist. Ütleme nii, et ma polnud valmis jälle vererohketeks päevadeks. 😀 Tampoone pidi jälle kasutama hakkama ja muu sidememajandus tundus hirmus tüütu. Mäletan, et kõht krambitas ka ikka väga hullusti ja üldse oli veidi vastik olla. Esimene mõte oli küll, et miks seda vaja oli!

Hakkasin samal ajal kasutama ka Clue app’i ja praegu saan öelda, et see on üks väga hea abimees. Aastaga on ta juba asja nii käppa saanud, et ütleb päevatäpsusega ära, millal tsükkel algab. App’i saab märkida ka oma tujud, valud, enesetunde, une jms. Mulle üks asendamatu abiline ja nüüd suvel planeerisime isegi puhkust selles järgi, et mul ikka võimalikult mugav oleks. 😀

Iga kuu läks asi aga paremaks. Esimesel-teisel päeval on küll üsna ebameeldivad krambid, aga verehulk on pigem mõõdukas ja päevade kestvus läks ka lühemaks.

Pillide lõpetamisega muutus aga ka minu naha olukord. Näkku tekkis veidi rohkem punne, kuid suurem osa tekkis hoopis seljale. Punnidest ja krobelisest nahast seljal pole ma veel lahti saanud. Kindlasti mõjutab olukorda ka minu väga kehv toidulaud. Tervislik toitumine ja värske kraami söömine aitaks kindlasti kaasa.

Foto: Inca Ojamäe

Pillid asendasime kondoomiga ja kui ma alguses tundsin end kuidagi (täiesti põhjendamatult) süüdi, et sellise otsuse tegin, siis tegelikult polnud asi üldse nii halb. Kui ma oma tujudele mõtlen, siis ehk ma olen natuke rahulikum ja rõõmsam, aga eks ma ikka päevade ajal kipun torisema ka. 😀

Kaalu osas saan vaid seda öelda, et ma olen juurde võtnud. Aga kindlasti ei ole sel midagi pistmist pillidega. Minu menüü on lihtsalt erakordselt kehv, sest söögitegemine on mulle nii vastumeelseks muutunud. Isegi varasemad hommikusöögid on nüüd menüüst kadunud. Ma püüan end kindlasti selles osas parandada.

Seda, et pillide lõpetamine kuidagi mu trenne mõjutanud oleks, ma ei tunne. Jõudu on, taastun hästi ja enesetunne on hea.

Kokkuvõttena võin öelda, et mina oma otsust ei kahetse. Enestunne on hea, tsükkel ilusti regulaarne ja verehulk mõõdukas. Selline tunne on, et olen nüüd oma keha tagasi saanud. Ja kui ühel hetkel lapsesaamise soov tekib, on keha ka selleks loodetavasti ilusti valmis. 🙂

Kuiteil  tekkis veel mingeid küsimusi, siis ma hea meelega vastan. 

Nüüd hakkan aga asju pakkima, lähen annan veel viimased trennid ja siis on puhkuuuuuuus! 

Laura

Foto: Inca Ojamäe

PS! Postituses kasutatud pildid on illustreerivad ega ole kuidagi teemaga seotud. Tahtsin jagada miskipärast siiani jagamata jäänud pilte, mis armas Inca minust tegi. 🙂 

16 kommentaari

  • Arra

    11. juuli 2018 at 07:50

    Ma ei võta enam aastaid pille (ei kleebi plaastreid tglt), seega väga täpselt ei mäleta meid muutusi. Põhiline edasiminek oli minu puhul peavalust vabanemine + koledaid plaastreid pole enam nahal. Miinusena vähenes minul peale igapäevasest hormoonitoosist loobumist aga seksiisu😃 Aga no ei peagi kogu aeg mingi duracelli jänku olema. Või siis peab mees rohkem vaeva nägema… See miinus võib olla ka hoopis stressi hulga suurenemisest tingitud vms. Plusse oli igal juhul rohkem kui miinuseid!

    Vasta
    • Laura

      31. juuli 2018 at 09:02

      Plaastrid on minu silmis alati ühed hirmus koledad asjad olnud. 😀 Mulle jäävad need miskipärast teiste puhul alati silma ka. 😀 Seksiisuga seoses – hmm, mul on see ka kuidagi väiksemaks vist läinud. Või läheb energia mujale ja õhtuks pole lihtsalt jaksu. *mõtlik nägu* 😀

      Vasta
    • Laura

      31. juuli 2018 at 09:04

      Vaatasin järgi – juulikuu alguses oleksin pidanud uue pakiga alustama ja esimesed päevad peale ära jätmist algasid 12. augustil, ehk siis u 1-2 nädalat nö hiljem. Seega põhimõtteliselt taastusid päevad kohe ja läksid normaalsesse rütmi ka päris ruttu.

      Vasta
  • Grete-Lii

    31. juuli 2018 at 09:32

    Mina võin nii palju öelda et mulle mõjusid pillide ära jätmine just positiivselt.
    Pille võttes olid mul paar päeva ennem päevade algust meeletud kõhukrambid, mees oli ka juba üsna mures et äkki suren veel maha. Verehulk oli ka meeletu, pole normaalne 2 tunni sees vahetada uus side. Ja siis määrisin kuni järgmiste päevadeni välja. Olin koguaeg tige ja tusane. Mees lausa kartis vahepeal mind … aga jumal tänatud, et ta siiamaani mu kõrval on. Günekoloog pidas neid sümptomeid täiesti normaalaseks ja kirjutas aina uusi ja uusi pillte välja mis ei teinud üldse asja paremaks või pöörasid asja hullemaks. Ikka ütles günekoloog et see on mööduv nähtus ja et ma kujutan ette et mul on meeletud kõhuvalud ja mul on harjumus iga 2 tunni tagant sidet vahetada (see ei saa harjumus olla, kui side tilgub, ma lausa uputan ja mees on ka paanikas et jooksen verest tühjaks).
    Seega tegelikult tuli pillide lõpetamine jutuks hoopis mu mehe poolt ja mees oli agar pakkuma ka varjante et kuidas saab üldse ilma hormooniteta elada. Igatahes äitäh mu mõistvale mehele.
    Olen olnud peaagu kaks aastat pillide (hormoonide) vaba ja ütlen et mu enesetunne on rohkem kui hea. Mul ei ole isegi neid sümptomeid mis mul oli pille tarvitades. Päevad on täitsa korda saanud, ma ei uputa ja ma ei määri järgmiste päevadeni. Mu kõht ei krambita, olen rõõmus ja muudmoodi hea tujuline.

    See oli minu isiklik kogemus, mitte minu ving.

    Vasta
    • Laura

      31. juuli 2018 at 09:42

      Appi, kui õudne! :O
      Ja arsti suhtumine on täiesti uskumatu. Kuidas nii saab? Uuh! Mul hea meel, et nüüd parem on ja saad end ka päevade ajal inimesena tunda. Ma ei oska vist ette kujutadagi, mida see kõik tähendas. Kiitus ka mehele, kes nii mõistev oli!

      Vasta
  • Virge

    31. juuli 2018 at 09:42

    Mina olin see õnnetu kelle hormonaalne pool täiesti pekki läks. Peale pillidega lõpetamist muutusid tsüklid hästi pikaks ja iga tsükkel veel 3 päeva pikemaks. Lühim oli 43 ja pikim 52. Emaka limaskest muutus õhukeseks ja ei tahtnud kuidagi enam normaalseks muutuda. Akne intensiivistus. Tsüste tekkis esimestel kuudel päris palju. Menses oli valulikum kui varem. Õnneks 1.5 aastat hiljem saime limaskesta korda ja hetkel oleme nn. õnnelikus olekus:D

    Vasta
    • Laura

      31. juuli 2018 at 09:45

      Issand! Mul jääb selliseid lugusid lugedes alati karp lahti! Kui palju jamasid võib naistel ikka olla.
      Aga jällegi, nii tore, et nüüd kõik hästi on! Palju õnne! 🙂

      Vasta
    • K.

      2. aug. 2018 at 06:58

      Mul täpselt sama.
      Mina hakkasin kunagi pille tarvitama just selleks et tsükkel korda saada sest päevad olid mul sellised et sisikond oli sõna otseses mõttes välja kukkumas..
      Hiljem, peale sünnitust jäin plaastrite juurde- ja siiamaani ei kahetse. Muud vahendid (igasugused pessaarid vms sisse pannakse) unustaksin ära niiet plaaster on mu jaoks ainuõige valik. Kummidega ei viitsi ammu jännata, tuleb kallim osta neid kui kuus kaks pakki plaastreid. Lisaks on nad ebamugavad ka, ning katki võivad ka minna.

      Vasta
      • Laura

        3. aug. 2018 at 09:16

        Ma kartsin ka, et kummiga jamamine on tüütu, aga nüüd nii harjunud. Katki minemist ka ei karda, sest isegi kui peaks “ups” juhtuma, oleme ilmselt lapse saamiseks valmis. (Aga loodan, et ei juhtu miskit :D)

        Vasta
  • K.

    31. juuli 2018 at 09:43

    Mina kasutasin viimasena Cerazette pille, umbes 6 aastat jutti, terve selle aja ei olnud mul üldse päevi, hea mugav eks.
    Minu arst ütles selle peale vaid et kas tunnen puudust kui käisin uurimas kas see ikka on hea. Pillidega tegin lõpuks lõpparve aina kosuva kaalu ja aina olematuma seksiisu pärast. Algul olid ka päevad segamini, läks umbes pool aastat ja päevad läksid ise paika, teadsin päeva pealt kuna algavad, kasutan ka ühte äppi juurde- siis hea kindel vaadata. Punnid kiusasid mind pillide ajal näos koguaeg, pillidest loobudes läks ka selg punniliseks, mida pole mul ennem iial olnud. Aasta hiljem oli juba nägu täitsa hea, tänaseks selgki pea punnitu, nüüdseks siis 2 aastat viimasest pillist ja mina näiteks tunnen igati et ilma meeldib mu kehale palju enam ja ma tunnen ennast ka palju paremini, ja just, see tujukus on ka kadunud.
    Samuti sai otsa pillidest loobumisega seal all pool igavene kõrbekuiv, kõik toimib jälle meeldivalt ise nagu peab ja ka isu üle ei kurda. Keha on rõõmus taas.
    Ka kaal pole enam tõusnud, isegi täitsa olen teistpidi saanud selle tasapisi liikuma lõpuks.
    Ühegi pilli ega muu hormooni peale ma enam minna ei kavatse.

    Vasta
    • Laura

      31. juuli 2018 at 09:47

      Oh, see punnide teema on lohutav! Mul tekkisid ka seljale, kus neid varem kunagi polnud. Aga siis on lootust, et olukord ikka paremaks läheb.
      Mina tunnen ka, et kehal on praegu täitsa hea ega plaani samuti pillide (või muu) poole tagasi vaadata. 🙂

      Vasta
  • Kristhel

    31. juuli 2018 at 11:12

    Mina kasutasin neid jutti 10 aastat. Ühte ja sama sorti. Ei olnud mul kasutamise ajal mitte mingeid kaebusi, kõik käis pm kellaajalise täpsusega, ei mingeid valusid, ainsana võisin täheldada pigem kerget kaalutõusu aga saan selle ka toitumise kaela ajada. Nahk oli selgemast selgem ja tujusid ka ei olnud (kõikuvaid)

    Pidasin plaani nüüd 10 aastat hiljem oma 30ndaks sünnipäevaks loobuda aga otsus tuli hoopis 6 kuud varem kui otsustasime elukaaslasega, et hakkaks beebit planeerima. Mõeldud-tehtud.

    Päevad hakkasid pm päevase täpsusega nii nagu pidi 28 päeva hiljem. Ei ole siiani olnud ülemäära vererohked, esimeste kuudega olid küll kerged kõhuvalud aga ei midagi sellist nagu kunagi enne pille, et 2 päeva pikali maas oleksin. Enesetunne okei. Tujud täiesti normaalsed. Ainus mida siis nüüd oskan võrrelda on normaalne seksiisu, mis tegelikult tundub, et oli pillide ajal olematu! Ma tunnen rõõmu, naudin, olen avatum. Pillide ajal ei olnud seda absoluutselt.

    Teisalt on nüüd beebi planeerimine veidi raskendatud, sest keha tahab taastumiseks rohkem aega. Mõni samas saab kohe raseduse eks. See on nii suhteline, et seda otseselt pillide kaela ka ajada ei saaks. Vaid kahel korral on olnud imelik tsüklihäire, viimane kord nüüd hiljuti kui päevad jäid nädal aega hiljaks. Eks see alateadvuses istuv beebisoov mõjutas + stressirikas periood. Ei ole harjunud sellega, sest pillidega stressasid palju tahtsin, ikka hakkasid päevad 😀

    Nüüd peagi on arstile minek, et uurida, kas beebi saamiseks on pillidest mingi mõjutus ka või on kõik okei 🙂

    Vasta
    • Laura

      1. aug. 2018 at 12:15

      Siis läks ju eriti hästi, kui kõik normaalselt taastus, nii olekski normaalne ka. Mind väga huvitaks, et mis vastuse arsti juurest saad. Igatahes edu beebitegudel. 🙂

      Vasta
  • T

    31. juuli 2018 at 11:18

    Mina lõpetasin pillid paar aastat tagasi, kuna lõpetasin nende tagajärjel haiglas tilgutite all. Ärritasid mu magu nii hullult ja ma ei kujutagi ette mis nad veel tegid – süda oli kogu aeg paha ja iiveldas ja lõpuks kukkusin kokku.
    Siis läksin üle plaastritele ja nüüdseks olen ka nendest aasta vaba olnud. Näkku tekkisid pisikesed nahaalused punnid, päevad on väga piinarikkad ja krambirohked, aga ikka ei taha hormonaalsete ravimite juurde tagasi minna 🙂

    Vasta
    • Laura

      1. aug. 2018 at 12:16

      Issand, vaesekene! :O Tõesti tunnen kaasa neile naistele, kel päevad nii piinarohked on, mul on oma sugulaste seaski sellised. Uuh, õudne mõelda. :/

      Vasta

Lisa kommentaar

%d bloggers like this: