Tuleme nüüd blogi põhiteema juurde tagasi ja räägime veits trennijuttu.

Sünnitusest on möödas 10 nädalat ja ma lõpuks julgesin end jõusaali vedada. Sain juba eelmisel nädalal ämmaemandalt rohelise tule, aga kuidagi ei jõudnud varem. No olgu, põhjus väga lihtne, Jandrit polnud 4 päeva ja ma beebiga üksi. 😀 Nüüd on tal igatahes puhkus ja kasutan seda mõnuga ära.

Veidi oli ikka hirmus ka saali astuda. Kuidagi võõras. Viimati käisin ju rasedana ja ega ma siis suurt teha ei saanud ka. Proovisin eile hirmuga trenniriideid selga, et kas üldse miskit sobib – sobis küll. Uued trenniriided on mul plaanis küll, aga tahaks enne mingisuguse vormi tagasi saada, muidu ehk panen suurustega mööda ja pean varsti jälle uusi ostma hakkama.

Alustuseks muidugi hullu ei pannud. Kerge soojendus jooksulindil kõndides, keharaskusega kükid, käärkükid, ühel jalal jõutõmbed. Kergete hantlitega õlgu, triitsepsit ja rinda. Natuke käis justkui ego pihta, et kuidas ma ometi nii nõrk olen. Siis tuli endale ikka meelde tuletada, et ma ei saanud ju raseduse ajal normaalselt treenida, sünnitasin 2,5 kuud tagasi ja pole mõtet kehalt palju nõuda. Tahaks muidugi loota, et mingi lihasmälu on ikkagi olemas ja vormi taastamine päris sada aastat ei võta.

Kogu selle “tagasi vormi” teema ristisin enda jaoks #projectcomeback’iks oma lemmik youtuberi Sarahs Day järgi. Ta on muidugi next-level fitness-tsikk, aga samastun temaga kuidagi väga palju.

Enne rasedust.

Iiiiigatahes, mida see #projectcomeback siis tähendab?

Mulle on trennis käimine (eriti muidugi rühmatrennides) pikka aega meeldinud ja see on blogimise kõrval olnud justkui minu hobi. See, et ma nii pikalt pidin eemal olema, oli minu jaoks ikka päris raske. Aga mis sa teed, kui keha koostööd ei tee ja ega ma ise kuidagi otsustada ei saanud, kuidas keha rasedusele reageerib. Seega ootasin väga, et uuesti selle “oma” juurde naasta saaksin. Minu eesmärk ei ole saada kuuspakki või jõuda kindla kaaluni. Peamiselt treenin ikka hea enesetunde nimel, aga kindlasti tahan tagasi oma jõudu ja vastupidavust, loodetavasti ühel hetkel ka ikka paremal tasemel kui enne rasedust. Ma ei sea omale mingeid ajalisi eesmärke, tahan lihtsalt iga saaliskäiku nautida. Te oleks pidanud nägema, millise näoga ma täna trennist koju tulin – no niiiiii hea oli olla, mis siis et beebi oli hommikul rahutu ja sain kehvasti magada. See tunnike saalis oli minu aeg ja ma võtsin sellest viimast.

Praegu on keha igatpidi lodev, mis on muidugi arusaadav, aga mulle see pilt ei meeldi. Kuigi, ma pean vahemärkusena ütlema, et mingis mõttes vaatan ma oma keha küll ikka teise pilguga. See keha kandis ja sünnitas mulle mu pisikese tütre. (Okei, natuke läks sellega metsa, et lõpuni välja ei vedanud, aga ärme sellele praegu mõtle.) Rasedus ja sünnitamine on naise kehale minu meelest ikka korralik katsumus ja ma tänan oma keha selle eest. Aga lodev olen ikka. Ma paar päeva peale sünnitust lausa veidi ehmatasin, et kuhu mu tagumik saanud on. A küll tagasi tuleb. 😀

Rasedana ( 30. nädala paiku)

Kindlasti tähendab #projectcomeback seda, et toiduga ma end kuidagi piirama ei hakka. Ma püüan lihtsalt rohkem sooje toite süüa ja vähem näksida, aga midagi keelama ei hakka, sest me kõik teame (vähemalt need, kes blogi natuke pikemalt jälginud on), kuidas see kõik lõppeb. Nii et kokkuvõtvalt ongi minu eesmärk taastada vastupidavus ja jõud ning nautida protsessi.

Ma tean, et kaal ikkagi paljusid huvitab, nii et ma natuke kirjutan siis sellest ka.

Enne rasedust kaalusin ma u 74kg, natuke rohkem kui mulle oleks meeldinud, aga mis seal ikka. Ma päris kindel ei ole, sest ma enne seda polnud end juba vist aasta aega kaalunud, aga mõni aeg enne rasedust ma Myfitis kaalule astusin. Rasedapäevikusse läks algkaaluks igatahes 74kg. Siis hakkas peale aga suur okseralli ja võtsin 6kg alla ja jäin sinna 68kg juurde pidama. Mõnda aeg kaal seal seisiski ja siis hakkas tasapisi juurde tulema. Ja umbes teise trimestri keskel hakkas siis kuidagi eriti suurte sammudega tõusma. Sünnitama minnes olin u 86kg. Seega algkaalule 12kg juurde, aga kogu tõus kokku 18kg. Minu meelest polnud asi niiii hull, täitsa selline okei ja ma lõpuks suutsin põdemise ka lõpetada ja ämmaka paanikast välja ei teinud.

Sain end esimest korda taas kaaluda 10 päeva peale sünnitust, siis kui koju saime. Kaal näitas taas 74kg ehk siis kenasti raseduseelne kaal. Ma täitsa rahul. Aga noh, kui ma võrdlen 74kg septembris ja 74kg mais, siis on ikka väga suur vahe. Saab taaskord tõdeda, et kehakoostis loeb ikka palju. Koos imetamisega tabas mind korralik magusaisu, nii et nüüd see kaal seal 74 juures püsibki.

11 päeva peale sünnitust.

Mõtlesin, et ehk peaks endast homme mõned päris “enne” pildid tegema, et oleks võimalik hiljem võrrelda. Mõõdud võiks ju ka iseenesest võtta.

Aga ega muud ei olegi. Tasa ja targu ja vaatab, mis sellest asjast saab.

Loodan, et elate mulle endiselt kaasa. Ma muidugi hea meelega kuulan teiste muljeid ja kogemusi, kuidas peale lapse saamist tagasi vormi saamisega läinud on. Kõigi kehad on kindlasti erinevad, seega ka lood ilmselt erinevad. 🙂

Laura