Shoppamine = mäng enesekindlusega?

Ma ei tea, kuidas teiega, aga shoppamine mõjutab mu enesekindlust alati nii üht kui teistpidi.

Rahalistel põhjustel polnud ma juba ammu päriselt shoppamas käinud ja ega mul praegugi seda raha loopida pole, aga oma naiselik vajadus poodides ringi käia oli vaja ju ometi rahuldada.

Nii ma siis neljapäeval Tartust tulles natukene ringi tiirutasingi. Ma ei tea, kas mu riiete maitse hakkab muutuma või mis see on, aga minu meelest on poodides kuidagi.. mõttetu(?) kaup. Kõik on justkui ühtemoodi ja ega midagi suurt valida polnudki.

Enesekindluse tõus

Küll aga leidsin ma ühed mõnusad heledad teksad. Kuna nad olid sellised mõnusad venivad ja kõrge pihaga, võtsin ma proovikabiini suurus 36 teksad. Ja need läksid mulle väga kenasti jalga. Ulme mugavad ja minu meelest mõnusad suvisteks õhtuteks. Võtsin juba püksid jalast ja olin valmis kassasse minema, kui kahtlema lõin. Vöökoht oli ikka kuidagi liiga lai. See tähendab, et ma oleks pidanud sinna mingi rihma peale panema, aga mulle ei meeldi enam vööd pükstel kanda.

Läksin uurisin ja vaatasin nr 34(!!) pükse, et kui palju nad siis väiksemad on ja kuidas selle venivusega siis ikkagi on. Proovida ju võib, mõtlesin. Ja voilaa, need istusid ideaalselt. Vöökoht oli täpselt paras, sääreosa samuti. Mis te arvate, kas mu sisemine mina hõiskas ja tegi oma enesekindlusele pai, sest MA OSTSIN NII VÄIKSE NUMBRIGA PÜKSID. :D

Nojah, eks ma saan aru, et tänu sellele materjalile ma need jalga sain, sest muidu kannan ma ikka u 38 suurus pükse või nii, aga vahelduseks oli tore end nii pisikesena tunda.

Shoppamise kurvem pool

Eile käisime emaga aga Humanas, sest seal oli 1 euro päev. Humana on minu meelest üks kallimaid kaltsukaid ja tavaliselt ma sinna ei satu, ikka ainult sooduspäevadel.

Kahmasin omale hunnikuga pluuse ja pükse ja no igasugust lahedat kraami. Ja mis te arvate paljud asjad mulle siis sealt sobisid? Üksikud. Seal proovitud püksid ei sobinud ükski, sest mu reied lihtsalt ei paistnud üheski paaris ilusad, ikka sellised suured ja paksud. Põnts enesekindlusele olemas! Lõpuks ma ikka mõne asja sain. Ühed lühikesed püksid ma näiteks siiski ostsin, aga tegelikult pole ma kindel, kas ma neid kandagi julgen.  Ma olen alati arvanud, et lühikesed püksid ei sobi mulle, ikka selle kuramuse tselluliidi pärast.

Nii selle shoppamisega minul ongi. Üks päev läheb mega toredasti, tunnen end väga saleda ja enesekindlana. Teine päev tahaks riietusruumis öökima hakata. That’s life, I guess.

Aga kuidas teiega lood on. Millised emotsioonid teil shopates tekivad? Kuidas shoppamine teie enesekindlust mõjutab?

Päikest,
Laura.

 

 

14 mõtteid “Shoppamine = mäng enesekindlusega?

  1. Minu meeles osad poed võiksid valgustust reguleerida proovikabiinides või hoopis sealsed peeglid ära vahetada.

    Eriti lapsik näide, kuid… Näiteks siin Soomes ma ei ostnud enam kunagi Seppäläst mingeid pükse endale, kuna ühes Seppälä poes (ühes proovikabiinis) näitas peegel kõik mu reite rasvkuded ja muidugi tsellu mu ihu alt välja … nagu kuskilt laboratooriumi kastis seisaks. Vot sinna paikka see shoppamine jäi.

    Üldiselt ma shoppan korra aastas korralikult ja seda ainult siis kui midagi hirmsalt vaja on… Või kui olen paar kilo alla võtnud.

    Ja ärme reitest üldse räägigi :D

    1. Jaa, valgustus küll sakib enamus kohtades!! Peaks ju vastupidi olema reguleeritud asi, et inimene ikka kõik proovitud kraami ära ka ostaks, aga eii. :D

      Aga reied on minu üks kirstunaeladest. No kuidagi ei tundu, et asi paremaks läheks!

  2. Mind häirib see, et igasuguste soodukate ajal olen tihti pidanud tõdema, et paljud asjad on saadaval vaid S ja XS suurustes. Eriti just püksid. Ja riiete kvaliteet ning välimus jätavad ka soovida. Riided tunduvad lohakad ja jääb mulje, et neid on valmistatud vaid valmistamise pärast lootuses, et küll keegi ikka ostab. Eriti paistab see silma naiste jakkide ja pintsakute puhul – selga proovides hoiavad halvasti ja kui siis hakata õmblusi vaatama, on näha, kuidas need täiesti suvaliselt jooksevad. Sellised asjad ei saagi seljas hästi istuda.

    Mis puudutab aga Humanat, siis aeg-ajalt ikka satun sinna. Kümnest selgaproovitud asjast vast üks on selline, mille ära saab osta. Miinuseks ongi see, et seal on igat asja vaid üks ning pole võimalust võtta teine suurus vms. Nii tekibki tunne, et ükski riideese selga ei sobi, kuigi tegelikult on asi lihtsalt poe eripäras.

    Siiski päris paljalt ma ringi ei käi ning riideesemed, mis on sellest suurest kaosest leida õnnestunud, ongi sellevõrra südamelähedasemad =)

    1. Ja siis on need suvalt kokku õmmeldud asjad hingehinnaga. Kohe üldse ei kutsu ostma.
      Ma ise ei mõelnudki kaltuskas sedasi. Aga tõsi ta on, et ühte asja ju ainult üks ja kui see sinu nr pole, siis oledki kurb ja “paks” vms.

  3. Minu meelest on ka poed enamjaolt lihtsalt saasta täis. No ei ole ilusaid asju normaalse hinnaga.
    Shoppamine ei ole minu lemmiktegevuste hulka aga mitte kunagi tegelikult kuulunud. Ma ei tea, kas asi ongi lihtsalt selles, et mu keha ei sobitu kõikide riietega ja seega ma tihtipeale pettun riidetuskabiinis, et riideese meeldib mulle küll, aga minu seljas näeb nagu ma ei tea mis asi välja :D. Või on ka asi selles, et mul pole lihtsalt silma ilusate asjade peale, mis mulle sobiksid. Näiteks Oliver leiab mulle palju paremini riideid kui ma ise :D
    Ja pükstega on muidugi eriti nõme lugu, need on viimased asjad mida ma poes tahan proovida või üldse osta. Esiteks ongi alati nii, et kõhust jäävad veits lotendama (no praegu seda probleemi ei ole!), aga reitest näiteks jäävad veits pitsitama ja ei istu nii nagu vaja (või siis ei tule püksid üle puusade). Nüüd olen ma aga hädas hoopis ilusate rasedapükste leidmisega. Tartus pole veel ühtegi paari isegi silmanud mitte :D
    Üldiselt ma aga enam ei põe, vanasti oli küll pärast shoppamist halb tuju ja enesesüüdistamine garanteeritud. Tuleb leppida sellega mis on ja olla õnnelik, et oled terve ja saad ringi liikuda ning mingid riided ei tohiks meie elukesi karvavõrdki tegelikult mõjutada :)

    1. No täpselt! See pükste jama on mul olnud juba aegade algusest peale ja ma arvan, et kehakuju tõttu ei kao see ära ka siis, kui veel 10kg alla võtan. Jõleee tüütu!
      Aga rasedapükste osas ei oska nõu küll anda. :D Edu sulle nende otsimisel! Aga ma olen täitsa kindel, et sa näed ükskõik milles hea välja, ka rasedana. :)

      Mnjah, mul õnneks on neid paremaid päevi nüüd rohkem. Mind näiteks kurvastas Humanas see, et paljud asjad olid suurus M ja üles poole (just pluusid), aga mulle on isegi M suur :D Esimese maailma probleemid!

  4. Väga paljude riiete sobivusel mängib rolli ka valgustus ja peegel. Kui ma kunagi ilus-sale olin, tõmbasib ma proovikabii is nr 30 teksad jalga ja ma nägin, et ma olen paks! :D

  5. Väga shefid püksid tõesti! Väga hästi sobiksid need mingi kena pluusiga mille saaksid püksi panna ;)
    Väike uudishimu ka, et mis suuruses pükse sa siis kandsid kui veidi kogukam olid ja mis üldse oma vanade riietega peale oled hakanud :)?

    1. Kuna need ostetud teksad ei olnud tüüpilises teksa mõõdus, vaid selles nö tavalises mõõdustikus, siis võib öelda, et kandsin tekaseid suuruses 44 :D Kui püksimõõdu järgi mõelda, siis varem kandsin laiust 34, nüüd proovisin laiust 29. :D Edasiminek on päris korralik. Aga noh, üldiselt kannan ma praegu pluuse 36 suuruses ja pükse 38-40 suuruses, oleneb lõikest. Reied on mu tüliõunaks. (Ma loodan, et see suuruste jutt oli nüüd arusaadav)

      Oma vanad riided sorteerisin mingi kuu aega tagasi ära ja plaanin päris suure osa maha müüa. Mul on päris korralikke asju, mis on vähe kasutust leidnud, aga on nüüd hiiglama suured. Võtan iga päev hoogu, et asjad üles pildistada ja ka näiteks blogis väike müük korraldada, aga siiani olen lihtsalt laisk olnud. :D

Leave a Reply