Siiras tänu

Mul on täna puhkepäev olnud. Terve nädalavahetuse unistasin sellest, kuidas ma esmaspäeva hommikul magan hästi kaua ja siis teen vajalikke toimetusi ja olen muidu tubli. Olin aga ära unustanud hambaarstiaja, nii et alustasin oma hommikut hoopis arstitoolis. Päris rets, mis summasid ma hambaravi alla pean panema. Kahel hambal hetkel juureravi pooleli ja siis veel mingeid pisemaid asju vaja teha. No ei ole mulle häid hambaid antud ja põhjatut rahakotti ka mitte.

Minu asjalikust päevast ei tulnud seega midagi välja ja põhimõtteliselt lebotasingi terve päeva maha. Eks seda oligi tegelikult vaja, sest trenne kogunes nädala lõpuks päris korralikult.

Iiiiigatahes…

Tulin hoopis muud juttu rääkima. Ma ei kavatse kirjutada pikka arvustust Blogiauhindadest, aga ma tahan teid tänada!

Juurdlesin pikalt, kas blogi üldse üles anda, aga otsustasin seda lõpuks ikkagi teha. Peamiselt seetõttu, et eks see ole üks võimalustest, kuidas uued lugejad blogi üles leida saavad. Kategooria valimine oli tegelikult raske, sest ega ma mingi klassikaline trenniblogija ju pole, kirjutan igasugust värki. Aga üldpildis tundus see siiski parim variant.

Võtsin kohe hoiaku, et oma osalusest suurt numbrit ei tee ja hääli nuruma ei hakka. Kes päriselt minu poolt hääletatada tahab, teeb seda niikuinii. Ja issversussver, kui palju neid hääli see aasta kokku sai! 1268!!! 

Kui ma umbes nädal enne auhindade jagamist meili sain, et olen jõudnud nii kõrgele, et minu kohalolu on vajalik, pidin ma pikali kukkuma. Kategooria võitja oli nagunii teada, (olgugi, et ma mõista, kuidas instagrammikonto siis ikkagi päris blogi on, aga see selleks) aga ma olin täiesti kindel, et Mariliis nopib see aasta esikolmiku koha. Läks hoopis teistpidi.

Ma tõesti olen nii siiralt tänulik, õnnelik ja meelitatud, et minu kirjatükid, minu tegemised ja kogemused lähevad nii paljudele korda. Mõtlesin sellele eile päris pikalt, et valasin vist isegi kaks pisarat. Olen viimasel ajal ka mitmeid toetuskirju saanud ja see teeb südame nii soojaks. Ausalt! Ma tean, et kõlab hästi imalalt, aga see tõesti tähendab mulle nii palju! Ma pole vist ise veel päris täpselt aru saanudki, kui palju mul tegelikult toetajaid on. See on nii äge!

Aitäh teile, kes te kaasa mõtlete, kaasa elate ja õigel hetkel nõuga abiks olete. Olgugi, et minu postitused ilmuvad täiesti ebastabiilselt, olete te ikka alati olemas. Olen oma teekonnal hetkel niiii õiges kohas ja seda teiega jagada on puhas rõõm. Loodan, et olen saanud vähemalt ühele teist anda natukene inspiratsiooni, et oma unistusi taga ajada ja ka rasked hetked üle elada. 

Aitäh teile!

Laura

5 kommentaari

  • Piia

    18. juuni 2018 at 10:13

    Hei,

    Hammaste osas – olin ka alati veendunud, et hammaste heaolu seotud eelkõige sellega, et millised geenid ja hambad minu vanematel on. Viimase kahe aasta jooksul olen saanud kinnitust, et see pole tõsi. Kui kasutad elektrilist hambaharja, head hambapastat (nt splat, aga mitte blendamed ega colgate) ja niidid vahel hambaid.. on hea tulemus võimalik!

    Vasta
    • Laura

      18. juuni 2018 at 10:32

      Kindlasti on hammaste tervis seotud sellega, kuidas neid hooldada. Golgate’id jms on meil juba ammu välja vahetatud, hambaniit pole ka võõras. Lihtsalt.. mul on hammastega juba lapsest saati üks suur jama olnud, lisaks peaaegu 12 aastat kestnud hambumuse parandamine, mis ilmselt kõik oma jälje jätnud. Aga ma olen juba iseendale ka lubanud, et kui nüüd kõik täiesti korda saab jälle, siis tuleb ekstra hoolikas hammastega olla. 🙂

      Vasta
  • Makaak

    19. juuni 2018 at 07:55

    Muidu instakonto pole võibolla jah formaalselt päris blogi, ent tegelt saab instakontol olla (eriti fitloora omal) väga-väga palju sisu ja seda on huvitav jälgida. Igapäevased instastoryd ja loosid ja pildid, piltide all pikad captionid. Miniblogi noh. Selles mõttes – ja ma ausalt ei mõtle seda üldse halvasti – on seda vast põnevamgi vaadata-jälgida, kui korra kuus või harvemgi ilmuvat pikka postitust.
    Aga tubli oled, mulle su blogi väga meeldib!

    Vasta
    • Laura

      19. juuni 2018 at 11:21

      Mhm, saan su mõttest aru, aga ma ikkagi arvan, et see “insta miniblogi” võiks sel juhul täiesti eraldi kategooria olla või siis sobib sellise insta-blogiga sotsiaalmeedia auhindadel kohta püüda. Võibolla ma olen lihtsalt vanamoodne, aga tahaks, et blogidena võistleks omavahel nö klassikalised blogid. 😀

      Aitäh sulle heade sõnade eest! 🙂

      Vasta

Lisa kommentaar

%d bloggers like this: