someday1

“Sometimes you break your heart in the right way, if you know what I mean.”

Olen juba teisipäevast alates linnas “elanud”. Mu tädil on siin mõnus korter ja minul hea linnapreilit mängida.

Olen iga päev (järgmised 10 päeva) kell 16-20 Kristiine keskuses kingitus.ee laua juures tööl. Tulge öelge mulle tere, sest tegelikult on mul seal päris igav.

Peale eilset tööpäeva ja mõningat aega Liise ja Lauraga, loksusin trolliga koju. Mu peas on praegu kõik üks suur sodipudi. Ühte pidi on kõik päris hästi, elu keeb ja kõik on tore. Tundub aga, et õnn tuli mind siiski vaid korraks narrima ja võimalik, et kauaks ta mu õuele püsima ei jää. Kas mul on tõesti nii suured karmavõlad, et ikka veel sama muster jätkub?

Natuke rõõmsamaid uudiseid on ikka ka. Ma küll ei tea, kui täpne tädi kodune kaal on ja tegelikult öeldakse, et kaaluma peab ühe sama kaaluga, aga huvi pärast ma siiski kaalule astusin. Pidin täna kergelt öeldes pikali kukkuma. 67,4! Kui see nüüd ka õige on või isegi, kui ta näitab kilo vähem kui tegelikult on, pole ma enam ametlikult ülekaaluline. See on ju ometi väga lahe uudis!

Reisini pole enam palju jäänud. Kui niimoodi edasi läheb, saab end seal ehk natuke paremini tunda. Või peaks minema sinna üldiselt arvamusega, et näen neid inimesi ilmselt esimest ja viimast korda ja pole üldse oluline, mida nad arvavad.

Kui mul tänaseks õhtuks plaane ei teki (aga ma väga loodan, et läheb nii nagu soovin), siis jõuan ära kirjutada vähemalt ühe draftis oleva asjaliku postituse.

Olge ikka minuga,
Laura. :)

Leave a Reply