IMG_22471

Summer update | Perepuhkus Peraküla rannas

Olgugi, et ma olen juba täiskasvanud inimene, meeldib mulle sellegipoolest koos perega aeg maha võtta ja kuskile telkima minna.

Minu vaieldamatult lemmikrand Eestis on Perakülas. Sealne valge ja laulev(!) liiv teeb ära ka popile Pärnu rannale. Isegi, kui seal on palju rahvast, leiad sa sellel lõputul rannaribal omale koha nii, et kellegi varbad sulle näkku ei vahi ja oma kõhuvolte varjama ei pea. Selge merevesi ja liivane põhi on ujumiseks loodud, olgugi, et vee soojenemine võtab seal teiste randadega võrreldes kauem aega, tasub see ootamine ära.
RMK on loonud ka sinna mõnusad telkimisalad, kus on olemas nii grill kui ka kuivkäimla. Igal hommikul käiakse prügikaste ja käimlaid korrastamas ja üldse on kogu vaatepilt väga puhas ja viisakas. Ma tahaks loota ja uskuda, et inimesed peavad sellest lugu ja jätavad endast samuti maha puhta platsi, et järgmised saaksid sama hea tundega oma puhkust nautida.
Olin kõik need neli päeva muust maailmast välja lülitatud. Telefoniga saatsin vaid mõned sõnumid, kuid Internet oli täiesti unustatud, seda lihtsalt polnud vaja.
Ma tõesti naudin suviti telgis magamist. Minu jaoks tähendabki telgis magamine, meri ja päike tõelist suve. Sel nädalal ma tõesti puhkasin. Peale hommikust ärkamist ja söömist, kobisin mina oma asjadega rannaliivale ja kõrbesin nii palju kui sain. Esimesel päeval oli merevesi ikka väga külm, ilmselt oli tuul valelt poolt, kuid vees ma käisin. Järgmistel päevadel oli vesi aga hoopis teine, mõnusalt soe ja ega üldse ei tahtnudki välja tulla sealt. Koer nautis samuti korralikult veemõnusid ja oh seda lõputut kaevamist, urukoer ikkagi.
Õhtud veetsime samuti mere ääres. Iga õhtu oli päikeseloojang erinev, ilus vaatepilt. Peale loojangut püüdis isa kala, mida me järgmisel päeval lõunaks sõime. Täielik idüll, kas pole?
Lisaks sellele, et Peraküla rand on imeilus, on seal ümber mustikamets. Jõudsime viimasel päeval mustikale ka. Mina muidugi korjasin oma kohustusliku osa ära ja ülejäänud aja noppisin marju nii palju kui võimalik suhu. Nämma…
Eile õhtul koju jõudes oli mu esimene mõte küll, et millal jälle tagasi saab. Tõeliselt mõnus oli!
Natukene tegime ikka pilte ka ja ma pusisin ühe pisikese video kokku. Kel vähegi võimalik, minge kaege see kaunis koht üle. Puhake Eestis!

Keegi võiks mulle õpetada, kuidas horisonti sirgeks saada.

Piltidel puudub ajaline järgnevus.

Kes Teist Perakülas käinud on?
Laura.

Leave a Reply