Suur uudis ja muu lobajutt

Täitsa piinlik on, et pole kaks nädalat blogisse jõudnud. Ega mul mingeid uusi vabandusi pole, ikka see sama stress ja keeruline aeg.

Uue nädalaga saab kiire aeg tööl läbi ja siis on lootust jälle rohkem neid asju teha, mida hing päriselt teha tahab.

Küll aga saan ma nüüd rääkida ühest suuremat sorti muutusest, mis mind õigepea ees ootab. Minu karjäär õpetajana lõppeb juunikuus. Sügisest ma enam klassi ette ei astu. Uued väljakutsed ootavad ja aeg oli just praegu õige, et see otsus teha ja edasi liikuda.

Suvel plaanin peaasjalikult oma tervisega tegeleda, puhata ja jälle iseendaks saada. Sügisel aga juba uutel radadel, mida ma ei julge veel välja öelda, sest ma kardan midagi ära sõnuda.

Aga ma tõesti ootan puhkust. Meie NYC reisini on jäänud vähem kui kolm nädalat. Kindlasti saab ülitore olema, sest me mõlemad vajame puhkust niiinii väga! Ma pole julgenud me suhtest ka eriti palju kirjutada, et keegi ei saaks jälle valesid järeldusi teha. Aga ma tõesti olen väga õnnelik ja usaldan oma sisetunnet, mis suuri asju lubab. :)

18745201_1747431668602029_2055643396_o

Kui kellelgi on mingeid lahedaid soovitusi, mida New Yorgis kindlasti näha ja teha (lisaks nendele tüüpilistele turistivärkidele) või lahedate söögikohtade soovitusi, siis ma hea meelega võtan need vastu. :)

Trenniga on endiselt pigem kehvad lood, teen täpselt nii palju kui jõuan ja saan. Neljapäevast alates piinab mind aga hull jalavalu – parema jala hüppeliigese osa (jalalaba pealmine pool?) on nii valus, et kõndida ei saa. Ma ei tea, millest see valu tekkis, pole mingit üleliigset koormust ju jalal olnud, aga praegu mõjutab see täiega mu liikumist. Eile oli meil tantsuga esinemine ja hambad ristis tantsisin oma tantsud KINGADEGA ära. Pärast oli ikka väga valus. On kellelgi aimu, milles asi võib olla ja mida ma teha saaksin? Täna oleks mul olnud aega, et näiteks Balti Jaama MyFitnessi uudistama minna, aga nüüd jääb jala pärast see ka ära. Nõmeeee!

Ega ma rohkem praegu ei oskagi midagi lisada. Ikka ja endiselt loodan, et te mind maha ei kanna ja peate selle mõõnaperioodi minuga vastu. Püüan praegu perekonna jaoks olemas olla.

Laura

eba2

19 mõtteid “Suur uudis ja muu lobajutt

  1. Jõudu vastupidamiseks! Uudis on tõesti suur ja tundub, et paljud noored vahetavad töökohti sel suvel sh ka mina. Uued kogemused/seltskond ja kõik muu sellega kaasnev on ju meie arengule positiivne. Loodan, et su puhkus annab värsket energiat. Iga mõõn möödub kord :)

    1. Aitäh!
      Kindlasti on sellised muutused arenguks vajalikud ja annavad hästi palju juurde! Põnevat uut teekonda ka sulle, armas Karmen. :)

  2. Ka mulle pakuti uut töökohta, mis oli väga huvitav ja väljakutseid pakkuv, aga jäin ikka siiski praegusele töökohale (mis küll sügisest natuke mitmekülgsemaks muutub). Kui ikka sisemas tunned, et ees on midagi huvitavamat, hingele rohkem pakkuvamat, siis tulebki edasi liikuda :)

    1. Just sinu viimase mõtte pärast selline samm saigi astutud. Hirmus on küll, aga ma ise usun ja loodan, et midagi hästi toredat ootab ees. :)

  3. Hei, kaks supermaitsvat ja ka tervislikku kohta, mis mulle endale väga väga meelde jäid NY-is on kindlasti By Chloe ja Sweet Green. Mõlemaid seal rohkem kui 1 kogu linna peale, niiet saab alati endale lähemal asuva koha valida. :) Häid elamusi!

  4. Puhkust on vaja nii kehale, kui vaimule tähtsate otsuste tegemiseks.
    Tunnen, et ma Sinuga hetkel samal pulgal olen ka 24 a ja ka minul saab selle aasta augustis õpetaja karjäär läbi. Lasteaias rühmaõpetajana ilmselt 2 aastat end ammendanud selleks korraks. Aga ei julge pead anda, et tagasi ei lähe sest see on töö mis paneb silma särama.

    Sulle soovin aga imelist ja inspiratsiooni, motivatsiooni kogumiseks, põnevat puhkust. Ja ehk oled Sinagi vanema ja kogenenumana klassi ees tagasi lastele andmas kõike seda mis ise oled kogenud otsides iseennast.
    Päikest :)

    1. Absoluutselt! Ma ka kindlasti ei välista seda, et mõne aja pärast uuesti õpetajana klassi ette astun. Praegu on vaja aga teises suunas liikuda ja see suund on nii põnev. :)

      Aitäh sulle nii heade soovide eest!

  5. Haha, ma juba ootasin mingeid beebi/pulmauudiseid :D :D Paadunud romantik ikka :D
    Aga ma tõesti soovin, et sul kõik hästi läheks, mida iganes sa ka ette ei võtaks ;*

      1. jep, sama siin :D Ilusad inimesed peavad ikka lapsi saama ja veel lisaks palju :)

        aga edu kõigis tegemistes ja ma loen ka päevi juba reisini… puhata on nii mõnus :)

        1. Ma tegelt tahan väga lapsi saada. :D Aga natukene peab veel oootama, et üks pisikene mu lõpuks oma emaks valiks ja tulla otsustaks. ;)

          Aitäh sulle heade soovide eest! :)

    1. Niimoodi ma neid lugejaid meelitangi, eksole. :D Aga küll need beebi- ja pulmauudised ka tulevad. ;)
      Aitäh, armas Helena! Head soovid võtan rõõmuga vastu. :*

  6. Vahva kuulda, ju siis oli vaja! Muutused on alati head – hirmutavad, aga lõpuks ikka vajalikud – edasiviiv jõud! :)

    NYCis ma soovitaks sellist natuke ebatraditsioonilisemat asja nagu Roosevelti köisraudtee, vt ka: http://www.freetoursbyfoot.com/roosevelt-island-tramway/

    Sai ise Suures Õunas paar aastat tagasi käidud ja sõbra soovitusel (hämarduval ajal) see retk ette võetud. Nõksu teistmoodi ja seejuures üsna säästlik viis seda vägevat linna näha :)

    1. Ohhh, aitäh selle soovituse eest! Ma olen ise ka varem NY-s käinud, aga sellest polnud kuulnudki. Kindlasti läheb meie to-do listi. :)

  7. Sorri Laura aga see enda blogi promomine ja meeleheitlik laikide nurumine igas sotsiaalmeedia portaalis kaotas sinu vastu igasuguse huvi:( Isegi hääle andsin teisele blogile seetõttu, et jätsid endast sellise kerjamisega lihtsalt nii ebameeldiva mulje.
    Kas tõesti sulle lähevad korda need hääled, mille oled saanud sellise meeleheitliku lunimise teel? Pigem peaksid ju õnnelik olema, kui ilma oma nurumiskampaaniata lugejad sind nii väga hindaksid, et esikohale saaksid.
    Mis need praegused välja pressitud hääled sulle siis näitavad või annavad? Et sul on palju fänne? Ega ikka ei näita küll. Näitavad lihtsalt, et käid inimestele nii kaua pinda, kuni nad lõpuks need punktid sulle ära peavad andma.

    Jube tüütu, ausalt:(

    1. Mõistan, mida öelda tahad. Ma olin hääletuse alguses väga kahe vahel, et kuidas see hääletusaeg mööda saata. Nägin, et minu “konkurendid” alustasid üsna kiirelt nö kampaaniat ja seetõttu tundus mulle ikkagi vajalik ennast natukene pildil hoida. Ja ma pole kunagi varjanud, et minus on suur võitlejahing ja kui ma millestki osa võtan, tahan, et see ka hästi läheks. (See on ka üks põhjustest, miks ma ilmselt järgmine aasta osa ei võta.)

      Arutasime seda ka elukaaslasega, et kumb mulle siis tähtsam on – kas need kerjatud hääled, mis tegelikult midagi ei tähenda või ikka need päris hääled nende poolt, kes mulle päriselt kaasa elavad. Ilmselgelt on vastus see teine variant. Samas ei tunne ma ise, et oleksin neid hääli üleliia palju reklaaminud. Natukene oma isiklikul facebooki lehel, blogis üsna vähe ja paar korda Insta storys. Eilne Instagrami pildi allkiri oli pigem see, et – “hääleta OMA lemmikute poolt” mitte “vaata, et sa kindlasti minu poolt hääletad”.

      Ah, tegelikult ei pea ma ju end siin välja vabandama. Tegin nii nagu ise õigeks pidasin. Kahju, et see sulle minust vale mulje jättis. Õnneks on hääletamine nüüd läbi ja EBA trall saab ka järgmine nädal läbi.

Leave a Reply