Tänane menüü ja toitumisest pikemalt

Seda teavad ilmselt kõik, et kaalulangetuse aluseks on ikka toitumine. Kui ma kunagi kaalu langetama hakkasin, suutsin väga edukalt oma enese tarkusest õige(ma)id valikuid teha. Vahetasin tavalise šokolaadi tumeda vastu, sõin “midagi head” tahtes puuvilju, tekitasin korralikud toidukorrad ja hakkasin hommikusööke nautima.

Asi vedas viltu siis, kui ühel hetkel toitumiskava täpsete kogustega ette võtsin. Jah, kaal langes, aga igasugune isemõtlemine kadus ära ja hakkasin iga suutäit lugema ning mu mõtted keerlesidki ainult toidul. Noh ja siis jäigi kaal lõpuks seisma, sest olin toitumise pekki keeranud. Kaldusin äärmustesse: piirasin end liiga palju või õgisin nii palju kui suutsin.

Kui ma projektiga alustasin, rääkisin ka toitumisnõustajale ja treeneritele varasemast keerulisest ajast ja nad on sellega arvestanud. Seetõttu ilmselt ei antudki mulle täpseid koguseid, vaid juhised, mida, millal ja kuidas süüa.

Olen juba kuu aega suutnud süüa enam-vähem kindlatel aegadel (nädalavahetusel nihkub asi ikka paigast, sest siis ei taha ma sugugi kell 6 ärgata) ja see toimib. Võin ausalt öelda, et mul ei ole mingeid isusid, energiat on piisavalt ja nälga ei tunne. See, et isusid ei ole, on mu lemmikosa, sest varasemalt on ikka üks hetk hirmus magusaisu tulnud ja end piirates olen lõpuks õgima hakanud. Nüüd sellist jama pole. Jah, sõbrapäeval sõin tüki kooki, aga sellest oli rohkem kui küll, korralik magusalaks ja rohkem polekski tahtnud. Tasakaal on selle kõige nimi, ma arvan.

Minu tavapärane toitumine päeva jooksul näeb välja umbes selline:

6.40 – hommikusöök

11.15 – vahepala 1

14.00 – lõunasöök

17.00 – vahepala 2

20.00 – õhtusöök

u 23.00 magama

Sõltuvalt trennidest ja tööpäevast võivad kellaajad natuke nihkuda, aga enam-vähem sellistel aegadel ma söön.

Olgu minu tänase päeva toitumine näidismenüüks.

Hommikusöök:

Seemnete ja kliidega puder, 1 tl mett, külmutatud mustsõstrad, chia seemned, kookoshelbed, noa otsaga pähklivõid, mandlid

16810242_1601045993240598_550139639_o

Vahepala 1:

Tops Skyri, pirn

16804728_1601305896547941_547548638_o

Ma ilmselgelt unustasin pilti teha. Nii et peate Snapchati pildiga leppima. 😀

Lõunasöök:

Läätsed, valge kala, kurk

16804642_1601805986497932_1016553158_o

Ilmselgelt unustasin söömise ajal pilti teha. Väga kiireks läks söömisega ja natuke hilja peale jäi ka.

Vahepala 2:

proteiinibatoon (MyBody tegi mulle sõbrapäeval kingituse), porgand

16804599_1601806016497929_2052486277_o

Tore, et hommikul nii palju taipu oli, et snapchati jaoks pildid teha. Vahepala sõin autos ja ilmselgelt jälle pilti teha ei saanud. Vurasin peale õpetajatele antud trenni oma trenni. Meil oli täna treeneritega jõusaalitrenn. Ma olen täiesti surnud! Homme püüan sellest lähemalt kirjutada.

Õhtusöök:

muna, kurk, kapsas

16804727_1601827093162488_1664890430_o

Jõudsin alles peale 20.30 koju, nälga suremas. Vajasin midagi kiiret ja lihtsat.

Tänane toitumine ei ole ilmselt kõige parem, natuke lahja ikka, aga samas on mul praegu väga okei olla. Lootsin varem koju jõuda ja õhtusöögi rahulikult kodus teha. Praegu olen aga parajalt väsinud, et varsti tahaks magama minna. Enne pean homsed toidud valmis mõtlema/tegema.

Kõige raskem ongi ette mõtlemine. Toit tuleb ettevalmistada, sest muidu oleks üsna võimatu kindlatel aegadel õigeid asju süüa ja oleks kerge valesid valikuid teha. Täna lahkusin ma kodust kell 7 ja jõudsin tagasi alles 20.45. Hommiku- ja õhtusöögi sain kodus süüa, kõik muu pidi kaasas olema. Esmaspäeviti on mul aga kõik alates esimesest vahepalast kaasas, sest lahkun kodust kell 7 ja jõuan tagasi u 21.30.

Töö juures on meil ikka aeg-ajalt sünnipäevasid ja muid tähtpäevi ning laud on hea ja paremaga kaetud. Mina söön sel ajal aga oma toitu ja suudan kergesti ei öelda. See oleks ka mu soovitus neile, kes soovivad kaalulangetamisega alustada, valmistage söök ette!

Eelmisest nädalast hakkasin nutridatat täitma. Nii tekkis parem ülevaade, kui palju ma tarbin. Sõin ju ühel nädalal liiga vähe. Nüüd seda muret enam pole, kuigi söön kalorite järgi veidi vähe, aga ise tunnen, et kõht on täis ja kuidagi ei suuda end rohkem sööma panna lihtsalt selleks, et mingi kindel number täis saada. Praegu see toimib ja kaal langeb. Tegelikult olen ma enda üle päris uhke, et olen suutnud ise leida õiged kogused ja toidu. Ma mõtlen ise, ei ole mingites numbrites kinni ja mul ei ole mingeid sundmõtteid söögi osas. Kindlasti aitab kogu protsessile kaasa ka toetav kaaslane, kes julgustab ja kiidab. 🙂

Murekoht on minu jaoks vee joomine. See on asi, mida pean parandama. Aga nii raske on päeva jooksul piisavalt juua, sest mu pähklipõis tahab kohe vetsu saada. Ma ju ei saa igal ajal vetsu minna ka, naljakas oleks iga tunni ajal vetsu joosta, kui lastele räägin, et “käige ikka vahetunnis vetsus”. 😀 Äkki on kellelgi senikuulmata nipp, kuidas end rohkem vett jooma panna?

Vot sellised mõtted toitumisest. Võin neid “näidismenüüsid” veel aeg-ajalt teha, aga ega mul praegu väga aega pole, et midagi lahedat leitutada, põhilised asjad toimivad.

Kommentaarid on ikka ja alati oodatud. 🙂

Laura

10 kommentaari

    • Laura

      17. veebr. 2017 at 06:40

      Mõni päev saan vaevu 1200-1300 kcal kätte, enamasti jääb ikka sinna 1500 kcal kanti. Treeneri sõnul peaksin ikka vähemalt 1600 kcal sööma.

      Vasta
  • Greete

    16. veebr. 2017 at 10:59

    Hei! Kasutasid vahepeal fitlapi – sellele vihjadki, et sundmõtted juba tekkisid toidu osas? Minule isiklikult meeldib fitlapi puhul just see, et ühel päeval paned nädala menüü paika ja pole rohkem mõtlemist ja skeemitamist. Igal õhtul teen järgmiseks päevaks (vahel ka ülejärgmiseks) toidu valmis ja saab jälle rahus trennis käia ja muid toimetusi teha. Samas miinus on see, et võibolla endal ei teki seda mõtlemist, et kuidas ilma kavata süüa. Kuigi see ka endas kinni minu meelest. Aga magusahoogusid tuleb minulgi ette, ei teagi kas asi kavas või minus. Igaljuhul jõudu sulle! Oled väga tubli, kuid ära üle pinguta 🙂

    Vasta
    • Laura

      17. veebr. 2017 at 06:38

      FitLapi kasutasin jaa. Minule lihtsalt ei sobinud see programm. Ma tean, et see töötab hästi ja sellel on hästi palju plusse, aga mulle maksiski ilmselt kätte see, et ma ise absoluutselt ei mõelnud ja ajasin ainult näpuga järge grammidel. Nüüd näen, et saan täiesti vabalt ka ise hakkama ja see variant on minu jaoks pikas perspektiivis parim, nii saabki sellest kõigest elustiil. 🙂
      Aitäh sulle!

      Vasta
  • Liina

    16. veebr. 2017 at 11:18

    Kuskil siin eelmiste postituste kommentaarides käis läbi, et ei tohiks endale midagi keelata, see pole tervislik jne. Ma jagaks selle kommentaari peale (jah, mõni postitus hiljem:)) veidi enda kogemust. Nimelt kuskil detsembrikuus tundsin, et söön põhimõtteliselt iga päev kooki (sünnipäevad, jõulupeod) ja need koogid ei olnud lõpuks enam isegi head. Liiga palju magusat, ma ei nautinud seda enam.

    Seetõttu tegin õele ettepaneku, et aitab igasugusest “patusest” magusast (kommid, koogid, šokolaadid, maiustused). Algselt määrasime tähtaja, täpselt 56 nädalat. Pidasime päevikut. Nüüdseks on “väljakutse” algusest möödas rohkem kui kaks kuud ning minu järeldus on selline: mida vähem magusat sööd, seda vähem sa seda tahad. Mul pole kordagi mingeid isusid tekkinud. Pigem isutab (eriti peale trenni) hea soolase söögi peale (nt lõhe – mmm, igasugu head salatid, karriroad jne). Söön kindlasti rohkem puuvilju ning värsket kraami. Poes jalutan magusariiulist heaga mööda, üritustel/tööl ütlen julgelt ei. Kuigi vahel tekib sama paralleel, nagu alkoholile “ei” öeldes – sind peetakse hulluks ja hakatakse kahtlustama igasugu asju 🙂

    Ja tõesti, väga hästi töötab see, kui toidukordi ette planeerida ning järgmiseks päevaks või päevadeks ette valmistada. Ei teki ootamatuid näljahetki, kus varem oleks võib-olla poest mingi šokolaadi ostnud. Mida ma aga öelda tahan, on see, et alguses võib-olla tõesti tuleb endale mingid asjad nö keelata, kuid mõne aja möödudes muutub see normaalsuseks. Keelamine on lihtsalt käitumismustrite muutmiseks (nt selleks, et jätaks magusariiuli puutumata, et oskaks igapäevastele kohviruumi maiustustele “ei” öelda, et õpiks õhtuti kommi asemel hoopis värsket näksima). Peagi näed, et uued toitumisharjumused töötavad paremini ning kõrvalepõigeteks pole põhjust ega isu. Loomulikult peab ennast jälgima, eriti kui on kalduvusi toitumishäireteks, aga see on igaühe isiklik tunnetus.

    Mina ei jätnud magusa enda menüüst välja mitte kaalulangetuse eesmärgil, vaid puhtalt enda tervisele mõeldes. Tahan süüa rohkem kvaliteetset toitu, et trennides vastu pidada ning mitte süüa “tühje kaloreid”. Natuke aitas minu mõttemustrit kujundada ka Lindsey Vonn’i raamat “Strong is the new beautiful”, kus ta kirjeldab väga põnevalt oma teekonda toitumises. Soovitan seda lugeda (lisaks on seal loomulikult palju huvitavat seoses tema sportlaskarjääriga;)).

    Edu sulle ja jälgin põnevusega su teekonda 🙂

    Vasta
    • Laura

      17. veebr. 2017 at 06:42

      Aitäh oma kogemust jagamast! Ma olen sinuga täiesti nõus. Alguses pidingi end keelama, kuid praegu on tõesti juba väga lihtne ei öelda. Mul vist varasemalt polegi see õnnestunud, aga nüüd olen juba üle kuu aja ilma hakkama saanud ja isud ongi tõesti kadunud.

      Aitäh heade sõnade eest! 🙂

      Vasta
  • v2ikepiiga

    17. veebr. 2017 at 02:08

    Ma soovitan sulle sellist äppi nagu Plant Nanny. Mina võin ka täiesti vett joomata olla, kuid seal lilledest hakkab kahju ning siis joon, et nad ära ei sureks. Vahepeal juhtub seda ikkagi aga noh. Samuti on mul pähklipõis, väga hea väljend, muideks. Olen avastanud, et kui mul on näiteks pooleliitrine veepudel kõrval, siis saangi seda lonksukaupa juua. Niiviisi lonksuga ei teki kohe vajadust tualetti ka joosta. Kui aga joon juba 200-300ml korraga ära, siis pean küll jooksma. Võib-olla sinu puhul aitaks ka, et tunni ajal saad lonks haaval juua ning siis vahetunnis tualetis ära käia.

    Mari

    Vasta
    • Laura

      17. veebr. 2017 at 08:32

      Ajaaa, ma kunagi kasutasin seda äppi! Tänaks meelde tuletamast. See taimeke oli tõesti nunnu ja tema pärast tasus juua. Püüan seda lonksu haaval varianti. Tegelt on sellega ju nii, et peabki harjutama vee joomist, keha üks hetk harjub ju ära ja pähklipõis (:D) taandub ka.

      Vasta

Lisa kommentaar