20130524_1825151

“Tears shed for another person are not a sign of weakness. They are a sign of a pure heart.”

Pean kõikide lubaduste, mis käivad blogi kohta, andmise lõpetama, sest nagunii ei lähe nii nagu ma plaanin.

Nädalavahetus sai väga kiiresti otsa. Püüan siiski väikse kokkuvõtte teha, millega ma hakkama saanud olen.

Neljapäeval jooksin peale eksamit turbokiirusega ühikasse ja sealt kohe bussi peale. Nii õnnestus mul juba kell 16 Tallinnas olla. Isa võttis mu peale ja käisime ostsime mulle reisi jaoks kohvri ära. Õhtul käisime onutütre Liisu sünnipäeval.

Reedel aitasin onupoega matemaatika ülesannetega. Õigemini, sain temalt hunniku ülesandeid, millega nüüd natuke ise pusinud oled ja järgmine nädal püüan talle ka midagi selgemaks teha. Ülejäänud päeva olin lasteaias. Ema rühma lastel oli lõpupidu, mida ma ka näha tahtsin. Minagi sain palju kallistusi. :) Jõudsime koju alles pool kümme õhtul.

Laupäev oli küll päikseline, aga tuul oli hirmus. Toas ma aga istuda ei suutnud. Nii ma siis lõksutasin vanematega aiamaal lõugu ja käisin vanaema juures. Õhtul sain lõpuks sel hooajal ka kodus grillida. Tegime grillitud banaane ka, mm.. Et süümepiinu vähendada tegime tädiga 10 km pikkuse rattasõidu peale suurt söömingut.

Täna käisin vanaema ja tädiga ringi sõitmas ja õhtu poole sain Monikaga Keilas kokku. Ma ei tea teist nii tahtejõulist ja suurepärast inimest kui tema. Minu kõige suurem respect selle vastu, mis ta saavutanud on!

Tavaliselt ei ole ma õhtuti nii kaua üleval, aga tõmbasin omale filmi ja muidugi oli vaja see nüüd kohe õhtul ära ka vaadata. “Safe Haven” on hea naistekas. Ma tönnisin lõpus nagu väike plika.

Vot siis selline eriti igav postitus.

Reede õhtul käisin koeraga ka jalutamas.

Nämmnämm..

Siis kui me hommikul kell 5 omadega rabas olime.

Laura.

Leave a Reply