That feeling

Ma käisin trennis!

Käisin MyFitnessis Interval toning’us, mida armas Kristiina andis. Tegelikult ongi tema põhjuseks, miks ma sinna läksin. Enne trenni lobisesime päris pikalt niisama elust ja olust ja tulevikust ja trennidest ja toitumisest ja kohe eriti vahva oli.

No ja trenn oli otseloomulikult mõnna! Ma pean selle tunde, mis peale trenni kehas on, kuidagi endale salvestama, et ma omale igapäevaselt trenni minemiseks aega leiaksin ja teeksin! Muide, treeningsaal on endiselt see koht, kus ma end kõige enesekindlamalt tunnen. Jah, mu vorm pole sugugi kiita, aga nii kui trenniriided selga saab ja sammud saali poole sean, tõuseb enesekindlus päris mitu head palli.

Praegu istun teleka ees, silm vajub looja ja ilmselt kobingi kohe-kohe magama. Käesolev nädal tuleb rets, tööl on hästi kiire ja palju teha ja neljapäeval sõidan taas Tartusse. Selle jaoks on ka umbes miljon kodust tööd ära teha vaja (jep, ikka viimasel minutil) ja üks kontrolltöö ootab ka ees. Ja järgmine nädal on ka tööl busy ja siis ongi mul juba sünnipäev.

Igatahes, palun taguge keegi mulle pealuusse, kui hea on trennis käia! Sest see ju lihtsalt ongi nii hea!!

DSC_7506

Meenutus suvisest NRC-st!

Muide, tervitused siinkohal ka Elarile, sest tema on põhjus, miks ma Kristiinaga üldse tutvusin. 😉

Laura.

2 kommentaari

  • Helen

    16. nov. 2015 at 08:36

    No vot, ütleks ma. Me ju ütlesime. Jäta see tunne nüüd meelde ja kui spordiklubisse ei jõua, siis kasvõi jaluta. Võta peiks kaasa ja sportige koos (kasvõi terviserajale kõndima koos väikese välijõuksiga – saab koos midagi teha ja on kasulik ka). Ma üksvahe muudmoodi elukaaslasega aega ei saanudki veeta, kui uhasin temaga ratta seljas kaasa. Lapsega teen sama – võimalusel koos õue või ujulasse. Pääsküla rabarada oli sel nädalavahetusel imeline näiteks!

    Vasta
    • Laura

      17. nov. 2015 at 07:14

      Me eelmine nädal käisimegi kohe päris mitmel õhtul jalutamas, sest muidu oleks me selle koos olemise aja lihtsalt maha molutanud teleka ees. Tõesti mõnus. Ja noh, ma kardan pimedat ja mulle ei meeldi pimedas üksinda liikuda, seega on peika nagu turvamees kaasas. 😉
      Igatahes tuleb nüüd liikumine ja trenn päevaplaani mahutada! Lihtsalt peab!

      Vasta

Vasta Helen-le Tühista vastus