Toidujutud

No on ikka keeruline siia blogisse jõuda, sest elu keerleb suht ainult Bertsi ümber. Täna tuli aga igatahes tahtmine kirjutada. Eks ole näha, kas jõuan selle postituse nüüd lõpuni ka kirjutada või nõuab keegi enne tähelepanu. (nagu täitsa lapsevanem :D)

Üheks selle aasta eesmärgiks oli toitumist nii palju parandada, et kindlasti oleks igas päevas kolm korralikku toidukorda. Minu rõõmuks läheb see täitsa hästi. Mulle tundub, et natukene on detsembris kogutud pehmust ka vähemaks läinud, aga muutused pole siiski need, mida ma ootan. Järelikult teen ma midagi valesti.

Ma ei ole nõus oma toitu kaaluma ja kalorite lugemine mulle ka ei sobi. Siiski oli mul tunne, et söön päeva jooksul liiga vähe, sest alates kella 20st õhtul tahaks ma kõik maailma toidu nahka pista. Panin siis hommikul tänase plaanitud menüü nutridatasse kirja ja sain kokku u 1100 kcal. Kuna kogused on sinna pandud silma järgi, on see väga umbmäärane tulemus, aga kuskil max 1300-1400 kcal kanti minu päevane tarbimine jääb.

Seda on ilmselgelt liiga vähe ja see ka põhjus, miks peegelpilt väga ei muutu. (Ma endiselt ei kaalu ennast, olen end vaid mõõdulindiga mõõtnud.) Püüdsin täna siis vahepaladele rõhku panna ja nüüd peaks umbes 1700-1800 kcal kanti mu tarbimine jääma. Jeesus, kui palju peab sööma siis.

Tegelikult tundub, et see mul ikka rohkem psühholoogiline probleem. Mul on peas see kiiks, et kui toitu taldrikul vaatan, mõtlen ainult sellele, et ma jumala eest liiga palju ei sööks ja siis ongi kogused liiga väikesed, sest ma lihtsalt kardan süüa.

Üldiselt on toitumine ikka tervislik. Nädalavahetused on sellised vabamad ja luban ehk rohkem, aga nädala sees olen üsna eeskujulik. Võtangi nüüd eesmärgiks rohkem sööma hakata. Vaatame, mis keha selle peale teeb.

Vot säärased lood selle toiduga.

Kuna ma teen hetkel pilte ainult Bertsist, siis on mul seda postitust suht keeruline kuidagi illustreerida. 😀 Panen ühest smuutikausist pildi, mis maitses niiiiii hästi! 😉

Jõudu kõigile teistele “uuel aastal paremasse vormi” tegutsejatele. Loodan, et motivatsioon pole kuskile kadunud ja jaksu on piisavalt. 🙂

Laura

7 kommentaari

  • Mariliis

    24. jaan. 2018 at 07:53

    Ma olen täitsa triggered, kui ma loen, et 1800 kcal on palju süüa. Ausõna. Siis, kui ma kaalu üritasin meeleheitlikult langetada, sõin ma 1700 kcal päevas ja mulle tundus, et see kadua hambaauku. Nüüd ei vaata ma üldse enam koguseid. Katsun tervislikku joont hoida ja ega väga palju ei mahugi. Nt tervet tahvlit šokolaadi ma ära süüa ei suudaks. Mulle hakkab vastu. Sama on nt hea toiduga – hakkab suus ringi käima. Aga ma söön sinu kõrval ikka palju 🙂 väga palju. Aga senikaua, kui kaal ei tõuse ja keha väljanägemine paraneb, siis ma midagi muutma ei hakka. Mina olen rahul. Mu jutu point on see, et kui juba nii vähe sööma hakata, siis vist peabki nii vähe sööma, et mitte juurde võtta. See ei ole hea. See on hoiatuseks uutele kaalulangetajatele, mitte sulle Laura. Sa tead ise ka 🙂 1100 kcal päevas ei ole okey.

    Vasta
    • Arra

      26. jaan. 2018 at 01:24

      +1
      Sama siin…1600-1700 oli mu dieeditamise kogus (165cm pikkuse juures). Praegu ei viitsi samuti kaloreid järgida, pigem hoian tervislikku joont ükdiselt. Ainus erinevus eelnevast kommentaarist..mina ikkagi suudan tahvli shoksi ära süüa korraga nagu ma just enda üllatuseks avastasin :D…aga nüüd nats süda paha tunne ka 🙁 Kuid see viimane puhas näide sellest kui halb on päev otsa pm söömata v väga vähese toidu peak olla – siis kõik isud tabavad hilja õhtu ja pole kontrolli. Järgmisele pikale päevale pakin korralikuma toidukoguse kaasa.

      Vasta
    • Laura

      5. veebr. 2018 at 10:52

      Ma arvan, et ma olengi täitsa pekki selle asja keeranud ja peaksin nüüd veel eriti teadlikult mõtlema ja üle vaatama, mida ja kui palju ma söön. Aga see on niiiii raske! Ise ka ei saa aru, miks mul oli vaja ennast kunagi niiviisi ära rikkuda.
      Mis puudutab šokolaadi, siis ma suudan küll terve tahvli korraga nahka pista. #piinlik

      Vasta
  • Ingrid

    1. veebr. 2018 at 05:33

    Nõustun eelnevatega, et 1800 on triggering. Kui mina kaalus alla võtsin, sõin u 2000-2100 kcal päevas ja kaal langes 0,75-1 kg nädalas. Sealjuures ei olnud ma eriti aktiivne ega polnud ka meeletusuurt ülekaalu, et kalorivajadus oleks keskmisest palju suurem (nt kaaludes 74 kg ikka kaotasin sellise kaloraažiga kaalu).
    Muidugi, inimeste organismid on erinevad ja 2100 võib (kuid ei pruugi) Sinu jaoks olla kaalulanguseks palju. Aga äkki ei ole? Võib-olla peaks katse-eksituse meetodil kaloraaži tõstmist proovima?
    Eks kõige parem oleks tõesti siiski, kui saaks ilma kaloreid arvutamata toituda nii, et sööd piisavalt aga mitte ülemäära palju. Ka minul on sama probleem, et kui kaloreid ei loe, siis kipun liiga vähe sööma, sest ei julge süüa, kardan, et söödut oli liiga palju. Kalorite lugemine päästab mind nii ala- kui ka ületoitumisest, kuid mina isiklikult olen täiesti kalorite arvestamise lõksus. See domineerib mu elu täielikult ja kõik muu, mis mu elus on, keerleb ainult kalorite arvutamise ümber. See pole õige. Loodan, et Sinul asi nii tõsine ei ole ega ka selliseks ei muutu. Soovitan asjaga tegeleda juba eos. Mida varem sellest nõiaringist pääsed, seda parem 🙂

    Vasta
    • Laura

      5. veebr. 2018 at 10:55

      See numbrite järgi toitumine tundub mulle hirmutav. Mulle reaalselt tundus nutridatas eelmine aasta 1200 kcal liiga palju. Ma kardan numbreid, need tekitavad mulle lisastressi ja on miski, mida ma teha ei tahaks. Ma ju alustasin kaalust alla võtmist ka nii, et sõin täiesti normaalselt, ilma ülemõtlemata ja läks samamoodi kuni 1kg nädalas. Siis võtsin totaka toitumiskava, mis kõik ära rikkus.
      Aga ma ei oska ka ikkagi midagi otseselt ette võtta või kuskile pöörduda, kust abi saaks.

      Vasta
  • Kristina

    15. veebr. 2018 at 04:06

    Ma olen ka üks neist “imelikest”, kelle jaoks on süüa 1700 kcal liiga palju ja keeruline, seega ma mõistan seda muret täielikult. Mulle lihtsalt ei mahu sisse nii palju. Oi, kuidas ma olen proovinud rohkem süüa aga see on nii kuradima raske, kui kõht on koguaeg täis. Lisaks ei taha ju koguaeg toidu peale ka ainult mõelda, tahaks lihtsalt olla. 😀 Aga eks üritan edasi… Sulle jaksu ja loodan, et leiad tee välja, parema toitumise poole. Jaga kindlasti ka edaspidi sellel teemal mõtteid. 🙂

    Vasta
    • Laura

      12. märts 2018 at 09:10

      Mulle ehk isegi mahuks rohkem, aga pea ei luba rohkem süüa VÕI on teine äärmus ja õgin lõpmatuseni mingit jura sisse. Keeruline ja jube käänuline on see tee, aga eks tasa ja targu tuleb toimetada.

      Vasta

Lisa kommentaar

%d bloggers like this: