Toimekas september

Esimest korda kirjutan postitust telefonist. Istun nimelt juuksuritoolis värv peas ja midagi targemat ma endale meelelahutuseks otsida ei viitsi. Instagram ja Facebook on läbi scrollitud juba.

September on üsna sarnane jaanuarile. Uued algused, lubadused, väljakutsed ja muu selline. Spordiklubid on jälle inimesi täis ja linnapildis valitseb üleüldine töövaib.

Sel aastal ma kooli minema ei pidanud – ei õpetaja ega õpilasena. Küll aga käisin tervitasin oma juntsusid (nii nagu neile juunis lubasin, aga ei olnud ühtegi juntsut enam, täitsa suured inimesed), kallistasin endiseid töökaaslasi ja õnnitlesin kaht värsket koolilast. Kummaline oli seal aktusel olla. Mingi värin oli sees, veidi lausa nukker. Aga oma tehtud otsuses olen endiselt kindel.

September tõotab aga siiski üsna tegus tulema.

-Näiteks ootavad ees mitmed sünnipäevad. Neist kõige tähtsam ilmselgelt vennatütre oma, kes juba terve aasta meile rõõmu valmistanud on ja kes oma naeratusega alati hea tuju tekitab.

-Põnevad fotoshootid (parem oleks öelda ikka pildistamised, eks?), mida ma ei jõua ära oodata.

-Blogi uuenduskuur saab loodetavasti septembris tehtud ja valmis. Lisaks tahan ma natuke end ka videote tegemisele pühendada. Loodetavasti õnnestub.

21298853_1876985322313329_480998302_o

Eile püüdsin videot teha, mitte midagi ei tulnud välja. A selfitama pidi ikka. #veitspiinlik

-Meil täitub üks äraütlemata vinge koosolemise aasta Jandriga, mida Saaremaale spaasse tähistame lähme. Jandril on terve nädal puhkust ja selle aja jooksul tahaks kodus ühe seina ka ümber teha.

-Kui väga hästi läheb, jõuame ehk Ikeasse ka minna. Ma tahan sealt nii palju asju meile koju. Saaks ehk elamise juba seda nägu, et saaks teile ka näidata.

-Septembri lõpu poole algab koolitus, mida ma nii kaua oodanud olen. Alustan rühmatreenerite baaskoolitusega.

Reebok Fitness festival on ees, mida ma seekord kavatsen ilmselt täies ulatuses nautida.

-Kindlasti loodan, et saan võimalusi trennisaalis rahva ette astumiseks.

-Lisaks otsustasime me Jandriga #septembriseijoo väljakutse vastu võtta. Me pole kumbki väga suured alko tarbijad ja mulle piisab juba poolest pokaalist veinist, et jalad surisema hakkaks. Seetõttu ei saa see meile ilmselt väga raske ülesanne olema, kuid oma toetust alkovaba(ma)le elule tahame siiski näidata.

Nii et üks täitsa põnev kuu tõotab tulla.

21298657_1876993088979219_945343630_o

Postituse lõpetasin kodus. Ma olen oma blondi peaga ikka nii mõnusalt harjunud ja kohe väga meeldib.

Loodan, et teil on olnud üks mõnus päev ja september toob palju ägedaid toimetusi ja uusi väljakutseid.

Olge tublid!
Laura

 

10 mõtteid “Toimekas september

  1. Kui sa juba koolist ära oled läinud, ei ole ilus minna neid sinna torkima. Sinu jaoks ilus mõte, laste ja uue klassijuhataja jaoks aga oli täna tutvumise päev. Sina nende ellu enam ei kuulu.

  2. Eh, mis susklemist siia ära on eksinud. Minu meelest just ilus lapsi vaatamas käia, kui nii lubatud sai lahkudes. Ega see uue õpetaja tutvumiaega siis ära ei nullinud. Nagu see töölt ära tulemine oleks mingi tohutu reetmine. Just näitabki, et vaatamata sellele ei ole unustatud lapsi, mis sellest et töökohustus enam ei seo.

    Ja teise inimese rahakoti üle vigisemine on kah tüüpiline eestlase õelus. Mitte et mind ei huvitaks, mis uued tööotsad silmapiiril ja mõttes on, kui on, aga…mis on nii hullu mõni kuu mitte tööl käia nt? Elamiseks võib ju endal sääste olla ja on ka ok kui mõnda aega kaaslane toetab. Mõni teine kord ju võib vastupidi juhtuda ja on naine see toetaja pool mõneks ajaks. Mis selles imelikku on? Hea on enne uut tööd välja puhata ka, kui on vägegi võimalik. Kui oerel on jagatud rahakott ei ole see kellegi teise asi miss ajahetkel kui palju keegi panustab või kuidas asjad korraldatud on. Mida hekki nagu…

  3. Või õigemini…mis mind selliste kommentaaride juures kõige rohkem häirib on sihilik soov haiget teha. Mitte et enda mõtete väljendamine vale oleks, aga võiks enne mõelda kuidas seda teha… ja mis põhjusel seda teed…

  4. Nohjah, ega see mehe kulul elamine väga selline empowering nüüd pole, eriti kuna tegu polnud ju koondamise vms ootamatusega. Ma ise arvan lihtsalt, et naine peaks a-la-ti olema iseseisev, st suutma majanduslikult ja ka vaimselt üksinda toime tulla, mitte suhtest suhtesse meestele toetuda. Need ajad, kus mees tööl rügas ja naine kodus ilus oli, on ju loodetavasti läbi, ehk et kui me naised tahame, et meid sama tõsiselt võetaks, siis me ei tohi ise selliseid asju taastoota.

    AGA Laura pole nüüd küll selline golddigger tüüpi ja ma usun, et ega ta ise ka väga õnnelik sissetuleku puudumise üle ei ole. Teiseks on tal ju treeneri plaanid, okei, see palk on alguses ilmselt väike, aga see, kui saad teha midagi endale meeldivat, on olulisem kui ainult rahale keskenduda. Minu esimene jutt oli pigem üldisem, aga loomulikult on elus erinevaid aegu ning ma ei usu et Laura niimoodi elu lõpuni elama jääb :)

  5. Ma leian, et minu rahakott pole kellegi teise asi, kuid arusaadavatel põhjustel olen ma natuke segadust tekitanud ja seetõttu pole parata, et osadele vale mulje on jäänud. Eks ma siis natukene selgitan, kuidas asi tegelikult on.

    Mul oli tähtajaline tööleping, mida oleksin ilmselt soovi korral saanud jätkata, kuid ma ei soovinud seda. Sellest, miks ma nii otsustasin, ei saa ma kahjuks väga kirjutada, see poleks aus nende suhtes, keda see veel puudutab. Küll aga oli minu otsus seotud ka suurelt minu tervisega ja ümberõppimise sooviga.

    Töötuks olemine ja sissetuleku vähenemine on ju muidugi hoop, kuid see oli minu oma soov. Esimesed kaks kuud olid toredad, sain puhata ja oma vaimse tervise natuke paremasse olukorda. Nüüd juba on raskem. AGA mul on võimalus tegeleda oma hobidega ja õppida, et saaksin teha seda, mida hinges kõige rohkem tahan. See, et mul on võimalus ümber õppida ja uuel teel alata, on ju täielik vedamine!

    Ma ei ela mehe kulul! Mul on olemas igakuine sissetulek, mis on küll väiksem, kui tööl käies, kuid võimaldab mul suhtesse samuti panustada. Lisaks ei tulnud ju töölt puudumine mulle üllatusena ja olin selleks kogunud. Üldse on see ikka nii hirmus iganenud suhtumine, et kui mees naisest rohkem teenib, on naine kindlasti golddigger. Ma olen alati tahtnud iseseisev olla ja ise endaga hakkama saada. Ja ma saangi! Aga samal hetkel olen ma väga õnnelikus suhtes, kus me üksteist kõiges toetame. See, et mul on keegi, kellega oma rõõmu ja ebaõnnestumisi jagada, ei tähenda, et ma oleksin mehest sõltuv vm. See tähendab, et mul on inimene, kes minust hoolib ja keda mina väga armastan.

    Ma olen alati olnud see inimene, kes arvab, et raha ei tee õnnelikuks. Sain seda omal nahal tugevalt tunda, nii et nüüd naudin kõiki võimalusi, mis mul on, et teha seda, mida päriselt tahan!

    Igale ühele jääb oma arvamus ja ma võiksin ükskõik kui palju end siin õigustada ja see poleks ikka piisav. Mina tean, kuidas asi on, nii et ma ei peagi end rohkem õigustama.

    Küll aga võtan omale õiguse sel teemal enam mitte rohkem kirjutada. :)

    1. Paneks 100 like’i praegu Laurale. See pole kellegi teise asi, kuidas ja mille eest inimene elab. Selleks, et raha teenida, ei pea kellast kellani tööl käima ega teistele aru andma. Kus üldse on Laura kirjutanud, et ta mehe kulul elab, et teda siin golddiggeriks peaks kutsuma?
      Isegi kui tema ei panustaks rahaliselt pere ellu, kuid tema mees teda toetaks, siis see oleks just hämmastavalt tore, et tal oleks selline kaaslane. Või ka antud juhul, et tal on selline kaaslane, kes toetab tema plaane ja püüdlusi meeldivama ja sobivama ameti nimel. Selle üle peaks teised rõõmustama ja Laura pärast õnnelikud olema, mitte kadetsema ja siin ennast välja elama.

Leave a Reply