540060_453146044701724_1574811043_n1

Unimütsike

Olin tõesti nii tubli, et käisin tänastest loengutes ilusti kohal. Väga raske oli, silm tahtis iseenesest kinni vajuda, kuid olin kohal, lõpuni välja.

Õnneks oli päev lühike, jõudsin 12 juba koju. Käisime Lindaga Raatuse ees olevast kaltsukast ka läbi, ei leidnud midagi. Tulin koju, sõin eilset suurepärast kanapastat ja viskasin pikali. Kolmetunnine power nap oli mõnus. Oleksin tegelikult veel maganud, aga muidu ei jää õhtul magama.

Nüüd ootab mind eesti keele tööks õppimine. Ma ei oska kuskilt alustada, see on nii loogiline kõik, samas nii keeruliseks aetud. Väga palju ma sellele ilmselt aega ei pühenda.

Kuna täna on ikkagi Halloween, lähme Lindaga võib-olla õhtul linna peale. Kaeme üle, mis kuskil toimub. Kaua ei ole kindlasti. Seekord ei taha eesti keelde värisevate käte ja väga suure unega minna. Aga, kui homse töö üle elame, siis homme teeme kindlasti midagi väga lõbusat. Can’t wait. Selle nimel olengi see nädal elanud.

Aga mul on üks suur mure. Nimelt, mu arvuti ei tuvasta enam mu telefoni. Kui enne ühendasin telefoni ja läpaka, sain vabalt pilte arvutisse panna, muusikat telefoni jne. Praegu ei lase ta midagi teha. Kas keegi tark teab, milles asi võib olla? Mul on ju palju pilte, mida teiega jagada.

Igatahes, kuna õhtu tegus tuleb, tegin postituse ära. Aaa, ja nädalavahetuseks tulen jälle koju. Kui keegi midagi põnevat teeb, andke teada, olen igatahes käpp! ;)

Olge armsad,
Teie Laura.

Sellest ei saa ma ka aru, mida mu unenäod mulle öelda tahavad. Väga kummalised, väga valusad aga samas väga vabastavad. Imelik.

Mul on neid ingleid kohe väga mitu!

Leave a Reply