Ma olin üksinda kodus ja mõtlesin täiesti lampi tänase postituse hoopis video vormis teha. Äkki on blogis uusi lugejaid ka ja las kõik näevad, kes ma selline päriselt olen. 😀 Täiesti vabas vormis loba sellest, kuidas ma joosta ei suuda/oska enam.
PS! Laura Tartus FB lehel on juba 170 sõpra! Hurraa! 🙂
Ärge mu lollile parasiitsõnale “nagu” väga tähelepanu pöörake. 😀 Ja mutrivõtmekese alt ikka kvaliteet HD peale. 😉
http://https://www.youtube.com/watch?v=MSMQU3oITvM
Laura.
6 kommentaari
Margit Partei
8. juuli 2015 at 08:481) Vett juua enne jooksma minekut. Mitte nii palju, et loksub, aga piisavalt.
2) Söögivalik üle vaadata? Äkki oled midagi rasket söönud enne jooksu?
3) Enamasti tekib pistmine hoopis sellest, et mõni siseorgan (nt maks või põrn) jääb vere/hapnikuvaegusesse, sest veri/hapnik liigub rohkem suurtesse jalalihastesse. Seega soovitakski enne jooksu/sörki hoopis 5–10 minutit tempokat kõndi teha ja võimlemist juurde, et keha soojaks saada. Siis vaikselt (!!!) sörkima hakata.
Hoian homme pöialt ka. 🙂
Laura
9. juuli 2015 at 06:26Proovin seda vee trikki. Toitumise olen just korda saanud ja söön pigem lahjemat kraami praegu (smuutid ja salatid jms värske) ja üldiselt püüan ikka normaalse vahe jooksmise ja toidukorra vahele jätta.
Aga täna uuele katsele, proovin enne keha korralikult soojaks saada ja loodame, et läheb paremaks.
PS! Tundub, et pöidla hoidmisest oli kasu, aitäh! 🙂
Marta
9. juuli 2015 at 05:47Mul oli ka paar kuud tagasi pistmisprobleem, kui oma elu esimeseks jooksuvõistluseks (10km) harjutasin. Hakkas see peale nii, et tegin ühe jooksutrenni, kus pushisin end tempo poolest päris palju, mu keskmine kiirus oli tavalistest sörkidest 1,5-2km/h suurem. Iseenesest ma ei piinanud seal ennast või midagi, lihtsalt tahtsin näha, milleks ma võimeline olen. Pärast seda hakkas aga see pistmisjama peale. 30 meetrit tavatempos kõndimist ja juba pistis, ja mitte vähe. Joostes ei olnud asi isegi nii hull, aga kõndida oli pea võimatu. Kestis see mingi kaks nädalat vähemalt, aga läks lõpuks mööda. Nüüd võtan joostes ikka rahulikult, et seda kõike enam mitte uuesti läbi elada.
Laura
9. juuli 2015 at 06:25Õõh, eriti vastik. Kusjuures, minul hakkas ka täna lihtsalt kõndimise ajal pistma. Mingi eriti totter asi. :/ Lähen täna uuele katsele lõpuks ja loodan, et on asi ikkagi parem. Värskes õhus jooksmine on ju ikka midagi muud kui kuskil jõusaali tõmmelda. No ja rattaga mulle näiteks nii väga trennimõttes sõita ei meeldi..
www.minajamuud.blogspot.com
21. juuli 2015 at 04:58Alles nüüd avastasin täiesti juhuslikult selle video, ma ei saa aru, kuidas see postitus on mulle märkamatuks jäänud.
Laura
21. juuli 2015 at 05:13No parem hilja kui mitte kunagi. 😀 Eks see ole väga lambine video ka.