famiilia1

“You never find love that is meant to be when you’re seeking it; a love that is meant to be always finds you.”

Uus aasta tuli minu jaoks väga mõnusalt. Olin koos kallite inimestega, sai palju nalja ja shapmust ikka ka.

Alustasin oma uut aastat riskides. Andsin võimaluse inimesele, kes liiga kiiresti, liiga järsku mu südame võitis ja kes on mu põhimõtteliselt jalust nõrgaks võtnud. See kõik on minu jaoks veel väga värske ja uus ning ma ei oska isegi normaalselt olla. Kuid sellepärast, et see kõik nii järsku algas ja minu jaoks (ütle Sina mida tahes) ehk liiga kiiresti, ei peatu ma sel teemal väga pikalt. Lihtsalt ütlen, et nüüd ma vist ikkagi olen valmis õnnelik olema?!

Ülemõtleja nagu ma olen, hakkasin ma ikkagi mõtlema, et kui palju on aega vaja, et inimesest korralik pilt saada. Kas tegelikult on ka võimalik armuda peaaegu et esimesest silmapilgust? Mina seda uskuda ei taha, aga ometi tundub olevat võimalik lühikese ajaga hinge pugeda. Kas võibki nii olla, et kui sa leiad selle “õige” (noh, vähemalt mõneks ajakski), siis see õige tunne tekibki nii kiiresti. Kui igasugune omavaheline klapp on rohkem kui suurepärane, kas siis võibki kohe edasi minna.. koos?

Ma tõesti ei tea, kas ma tegin õige otsuse, sest ma tegelikult ikka veel kardan, kuigi tunne on õige. Pidin ju ära ütlema ka härra USAle, kes soovis mulle selle kõige puhul vaid õnne ja ütles, et tal on minu pärast hea meel. Ma tean, et tegin talle ilmselt väga kõvasti haiget, aga ma arvan, et vähem valusam on olla aus, kui lihtsalt selg keerata või veel hullem, kellegi tunnetega mängida ja katteta lubadusi anda.

Ah, ma ei tea..
Tuleb see mõtlemine ära lõpetada ja lihtsalt vooluga kaasa minna. Praegu on äraütlemata vahva olla ja mul on väga hea meel, et mul on telefonipakett, mis lubab mul telefoni otsas tundide viisi rippuda ja tore, et on olnud vaheaeg, mis neid magamata öid ja liiga pikki hommikuid on lubanud.

Olge tublid,
Laura.

Kolm halva kvaliteediga aastavahetuse pilti ka.

Leave a Reply