1374201_596915193698023_2109294697_n1

“You would be surprised what two hours of daily exercise and five hundred stomach crunches can do for you.”

Kell on alles natukene viis läbi ja mul on juba tunne, et võiks magama minna. Pidin täna vara tõusma ja seetõttu on päev kuidagi eriti pikk olnud ja nii palju olen jõudnud teha ka.

Pidin ärkama kell 7, mis oli minu jaoks paras katsumus, sest terve “vaheaja” olen ärganud heal juhul 12.30 päeval. Kuidagi suutsin ma end ikka õigel ajal voodist välja ajada ja jõudsin ilusti Maarjamõisa haiglasse. Kompuutertomograafia uuring, mida ma nii väga kartsin, polnudki nii hirmus ja kogu protseduur läks kiiresti. Oma saatuse saan teada neljapäeval, et kas võetakse pea maha või ei.

Kuna mul on nüüd kõrval üks kõige parem motivaator, ei saanudki ma päeva raisku lasta ja vihtusin ühikas korralikult trenni teha. Lisaks jõudsin ära koristada toa (koti lahti pakkida jms), süüa teha, eksamimaterjali alla laadida ja väike uinak sinna otsa. Aga sellega mu asjalikkus siiski ei lõppenud, vedasin end veel ujuma ka.

Üldiselt olen ma pigem selline niisama sulberdaja olnud, aga nüüd ikka püüan võimalikult korralikult ja palju ujuda. Tänane tulemuse terve kilomeeter. Jalad ei taha enam väga kanda, aga tunne selle eest väga mõnus.

Sain ennast Auras kaaluda ka ja see mind sugugi rõõmsaks ei teinud. Õnneks on motivatsioon praegu laes ja kui mu motivaator mu kõrvale edasi jääb, olen ma üsna kindel, et lõpuks on tulemused näha. Ma olen alati olnud inimene, kes vajab natukene tagant urgitsemist, et ma liigutama hakkaks ennast. Nüüd mul pole mitte mingeid vabandusi, kui higimull otsa ees end liigutada. Lisaks sellele, et ma tahan ennast ise hästi tunda, tahan ma ka Tema kõrval ilus(am) välja paista. :)

Vot sellised lood.
Nüüd peaks end õppimise lainele kruttima ja veel asjalik olema.

EDIT: 4 km jalutuskäik Lindaga siia kõige otsa ka veel.

Minu selle aasta motivatsiooni tsitaat. 
Olge mõnusad,
Laura.

Leave a Reply