Kooli- ehk tööjutud

Tahtsin täna ikka asjaliku postituse kirjutada, aga no mitte mõte ei jookse. Mis siis ikka, lobiseks niisama.

Mul oli reedel ametlikult esimene tööpäev. Ma olen teada-tuntud megapablaja, kes ka kõige tavalisemat päeva ikka natuke kartma peab. Tegelikult oli esimene päev väga rahulik. Korralik jõnks käis seest läbi, kui klassiuksel oma nime nägin. Päris minu oma klass!

Täna läksin juba natukene rahulikuma meelega ja päev läks mõnusalt. Istusin seal oma laua taga ja tundsin, et ei jõuagi kohe ära oodata, millal lapsed kooli tulevad. Noh, et saaks tööga päriselt pihta hakata. Mis siis, et ma veel väga täpselt ei tea, mis ja kuidas kõik välja nägema hakkab!

Anyways, oli meil täna õppetooli koosolek ja veidi targem tunne tekkis. Kolmapäeval kohtun juba lapsevanematega ja see on ilmselt kõige hirmsam osa. Kas ma suudan piisavalt ettevalmistuda, kas ma suudan kõigile küsimustele vastata, kas ma suudan endast hea mulje jätta, kas vanemad suudavad mind noort ja rohelist usaldada? Ühesõnaga, hirrrrmus. 😀

Kui siin mõni lapsevanem lugemas on, siis mida teie oma lapse õpetajalt ootaksite? Mis on see, mis annaks teile positiivse esmamulje? Milline on usaldusväärne ja hea õpetaja?

Praegu ma lihtsalt loodan, et suudan oma isiksuse ja entusiasmiga hea mulje jätta! 🙂

Ma olen igatahes väga põnevil ja ärevil. Iga päev tuleb uut infot ja kõik on veel võõras, aga põnev on, tõesti on. 🙂

Ülikooliga on muidugi hoopis teised lood, täiesti teadmatus ja kui selle nädala keskpaigaks miskit infot rohkem ei tule, peab asja uurima hakkama. Või ei olegi muud infot vaja, kui et millal õppesessioonid hakkavad? Aga kuidas ma ainetele regada saan? Dunno, ehk info ikka tuleb.

Homme on meil igatahes koolituse päev ja siis juba kolmapäev, et koosolekuks valmistuda. Võite juba praegu mulle edu soovida. 😀 Loodame, et jään ellu.

Muide, ostsime H.-ga omale lõpuks peale suurt kaalumist rulluisud. Käisin täna peale tööd terviseradadel harjutamas, kokku 11 km. Täiega mõnna! Tegelikult ma ei teagi kohe, kuidas nt MyFitnessi trenni jõuda, mul ju hommikune pakett. Ehk sepstembriks mõtlen välja mis ja kuidas.

Olge vahvad,
Laura.

13 kommentaari

    • Laura

      24. aug. 2015 at 09:25

      See kõik ongi niiii põnev! 😀 Istun seal oma klassis ja mingi loll naeratus on ees. Hea, et keegi mind ei näe. 😀

      Vasta
  • Sally

    24. aug. 2015 at 09:18

    Ära ülikooli pärast küll veel muretse 🙂 Immatrikuleerimine toimub alles 31. august ja pärast seda saab alles ÕISi minna ning siis on kaks nädalat aega, et ainetele regada. No nagu bakaski 🙂
    Ja edu sellel põneval teekonnal, sa saad kindlasti hakkama!!

    Vasta
    • Laura

      24. aug. 2015 at 09:24

      Tead, ma tegelikult lausa ootasin su vastust. Ma teadsin, et sa oskad miskit tarka just ülikooli kohta öelda. 🙂
      Aitäh-aitäh! 🙂 Tõesti on põnev ja loodame, et edukas ka!

      Vasta
  • K

    24. aug. 2015 at 09:39

    Just nii nagu Sally ütles – pärast immatrikuleerimist saab hoolega ÕISis asjatada. Kasutaja ja parool on sama 🙂

    Soovitan Sul läbida Noore Õpetaja Kutseaasta (kursus) – see aitab.

    Edu!

    Vasta
    • Laura

      24. aug. 2015 at 09:42

      Ma olen vist olen liiga ärevil kõige osas, et tahan kõike kohe ja praegu juba teha. Ootan selle ÕISi asja siis ikka rahulikult ära. 🙂
      Aitäh soovituse eest!

      Vasta
  • killuke

    30. aug. 2015 at 05:41

    Mina olen siis üks lapsevanem, aga ka mingi aeg õpetaja olnud 🙂 Mäletan seda esimest korda laste ees hästi. Omamoodi nagu lavale minek. Iga klass on ka täiesti oma nägu. Nii et see, mis sobis ühele ei tarvitse sugugi sobida teisele. Ühega saab lahedama tunni läbi viia kui mõne teisega oled täiesti läbi, sest iga sekundki peab sisustatud olema, muidu läheb tund käest ära. Oskan oma kogemustele toetudes soovitada: ära kunagi tõsta häält, kui tunned, et lapsed klassis võimu üle võtavad. Olen sedagi proovinud. Minu taktika oli klassi ees vait jääda. Tähtis on sel puhul tunnetada, millal suu lahti teed, kui nad imestunult vaikivat õpetajat vaatama jäävad 🙂 Kunagi õpetas vanem kolleeg, et alguses tasub natuke rangem olla, siis hiljem on lihtsam end tagasi tõmmata. Parasjagu rangust ja parasjagu hoolimist on minu jaoks olnud parimate õpetajate jooned. Edu sulle!

    Vasta
    • Laura

      30. aug. 2015 at 10:15

      Aitäh oma kogemuse jagamise eest!
      Seda vaikimise taktikat räägiti meile koolis ja on teisedki maininud. Mulle tundub ka, et selline viis on mõistlik ja kavatsen seda kasutada. Loodame, et toimib ja suudan end kehtestada ja samas lastele ka meeldida, hihi. 🙂
      Üks õppejõud ütles meile kunagi, et enne detsembrit ei tohi lastele naeratada, peale seda võib sõber olla. 😀

      Aitäh! 🙂

      Vasta
  • Maarja

    30. aug. 2015 at 10:56

    Huviga ootan juba kuidas sa nende jõnglastega hakkama saad. Teada ju et tänapäeva noored on kohe eriti hukas 😀

    Vasta
    • Laura

      30. aug. 2015 at 11:00

      Nii tahaks loota, et esimese klassi juntsud veel nii rikutud ei ole ja ma saan neid (koos kodu koostööga) veel natuke suunata. 😀 Põnev saab igatahes olema!

      Vasta

Lisa kommentaar