On 23. juuni, me istume Newarki lennujaama SAS Lounge’s ja ootame oma lendu. Miks me õigele lennule ei saanud, kuidas meiega asju aeti ja milline oli lõpplahendus, sellest kirjutan ilmselt eraldi. Mina õppisin sellest 13. tunnist, mis me asju ajada püüdsime, väga palju ja ehk saan teilegi midagi kõrva taha panna.

Selleks, et NY reisijutud teadmata kaugesse tulevikku ei jääks, tundus praegu just sobiv aeg kirjutama hakata. Alustame siis täitsa algusest!

Mõte New Yorki sõita tekkis meil hästi järksu millalgi novembri lõpus. Kui detsembris mu pangakontole ka jõulupreemia kukkus, ei olnud meil enam kahtlustki – ostsime piletid ära. Kui ma ei eksi, maksime edasi-tagasi piletite eest u 400 eurot per inimene.

Üsna peale piletite ostmist hakkasime aga hoopis kodu ostma ja kogu võhm (ja säästud) läks selle alla. Kui veebruaris lõpuks hingata saime ja Pariisi reis ka möödas oli, hakkasime ööbimiskohta otsima. Selleks ajaks oli seis üsna niru ja valik juba palju väiksem, kui näiteks detsembris. Tahtsime airbnb-d kasutada, kuid meile sobivate hindade ja asukohaga korterit polnud saada. Leidsime hotelli, aga väga suurt uurimistööd selle kohta ei teinud. SUUR VIGA!

Kui ma siis 5 päeva enne reisi nii muuseas mõtlesin hotelli kohta natuke infot koguda ja reisiplaane mõtlema hakkasin, leidsin nii palju hirmsaid arvustusi, et kohemaid tühistasime oma broneeringu. Õnneks oli tasuta tühistamine ja raha polnud me ka sinna maksnud. Nüüd oli meil kibekiirelt uut kohta vaja. Leidsime seekord ikkagi sobiva airbnb koha. Bookisime ära, maksime ära, saime kinnituse ja kõik tundus korras olevat. Umbes tund hiljem teatas host aga, et meid ikkagi terve meile vajaliku aja majutada ei saa. No selge, uuesti cancel ja järgmist kohta otsima.

Minu suur soov oli kindlasti Manhattanil ööbida, aga nüüd tuli see mõte peast visata ja lõpuks leidsime hotelli Brooklynisse. Hotell iseenesest oli täitsa okei. Tuba oli pisike, kuid kõik vajalik olemas ja eks me ju kasutasimegi seda peamiselt magamis- ja pesemiskohana. Hommikusöök oli niru, aga vähemalt ei pidanud iga hommikut söögi otsimisega alustama. Kõige suurem miinus minu jaoks oligi asukoht. Ühest kohast teise liikumine võttis metrooga ikka hullult palju aega. Lisaks sellele oli seal üsna palju hilinemisi, ümbersuunamisi ja muud segadust, mis kõvasti ka meie aega röövisid.

See osa Brooklynist, kus meie olime, oli iseenesest täitsa kena ja meeldis mulle isegi rohkem kui Manhattan. Mul on viimasel ajal väga raske rahvarohketes kohtades viibida ja Manhattanil neid inimesi ikka jagub.

Okei, nüüd ma olen juba niiii palju muud juttu ajanud, et postitus venib kindlasti hirmus pikaks. Jagan reisipostitused siis mitmeks osaks lihtsalt. 🙂

Nii nagu tagasilennuga, oli meil juba väiksem raskus ka Ameerikasse lendamisega. Lennule eelneval päeval tahtsime ära teha online check-ini, et endale sobivad kohad valida ja reisiks korralikult valmis olla. Miskipärast ei saanud me aga check-ini netis teha ja tänu tutvustele (tänks, Maarja!) saime teada, et Jander on välja valitud lisa turvakontrolli jaoks. Kel huvi, siis googeldage SSSS ja saate teada, mis see täpsemalt on. Tegelikult ei ole see miskit liiga hullu, me pabistasime veidi üle ja kõik sujus tegelikult hästi. Sellegipoolest algas reis natuke ärevalt.

Jõudsime New Yorki teisipäeval 13. juunil umbes kell 14 kohaliku aja järgi. Lennujaamast välja astudes ootas meid 37-kraadine kuumus. Hotelli jõudes ei tahtnud me aga niisama lebotama jääda ja ajavahega kergemaks harjumiseks oli vaja meil vähemalt 4-5 tundi üleval püsida. Jalutasime Brooklyni promenaadile, kust ilus vaade Brooklyn Bridge’ile, Manhattanile ja ka Vabadusesammas oli sealt kenasti näha.

See kuumus aga oli tappev! Hiljem lugesime, et sel päeval oligi miskit sorti kuumarekord. Ja me siis rõõmsalt vantsisime peale pikka lennureisi. Vähemalt saime jäätiseautost jäätist osta ja eks elevus oli ka mõnusasti sees.

Magama jäin ma sel päeval sellegipoolest u 20 paiku õhtul ja olin kell 6 kenasti üleval. 😀 Ajavahega harjumine võttis minul ikka päris mitu päeva aega. Jäin mitu õhtut liiga vara magama, lihtsalt ei suutnud üleval olla.

Seda, kus me täpsemalt käisime, mida nägime ja ehk ka orienteeruvad hinnad, saab lugeda juba järgmises postituses. Ei hakka liiga pikaks venitama. 🙂

PS! On teil üldse huvi nii põhjalikuks ülevaateks?

Laura

PSS! Me tegime kogu reisi jooksul tegelikult ikka üsna vähe pilte. Peamiselt ikka filmisime. Sellepärast pole mul väga palju asjalikke pilte ka. 😀