Päisepilt: Meie esimene ühine reis! Pariis oli meie vastu imeline!

Me lähme reisile!

#babymoon it is! Nagu võõramaalased moodsalt räägivad. 😀

Enne kui me üldse lapse peale mõtlema hakkasime, oli meil selleks kevadeks plaan Ameerika läänerannikut uudistama minna. Ma olen seal küll varem käinud, aga on mitmeid kohti, kuhu ma ei jõudnud ja kahenädalane rendiautoga ringi vuramine tundus meile hirmus lahe.

See oli muide lapse planeerimise juures üks argument ka, et kuidas selle reisiga siis jääb. Just Jandri jaoks, sest mina olen ju käinud. Jander arvas, et tegelikult pole see reis nii tähtis ja kindlasti jõuame tulevikus selle unistuse täide viia.

Aga reisida meile meeldib!

Euroopas on veel palju kohti, kus me kumbki käinud ei ole ja kõik ka piisavalt lähedal, et ka rasedana mõni uus sihtkoht ette võtta. Sellepärast tundus igati hea mõte planeerida II trimestrisse üks mõnus ühine puhkus. Praegu on mu enesetunne kõige parem, igasugused riskid kõige madalamad ja lennufirmad ka ei tohiks mures olla, et mu oma lendudele võtavad.

Mina pakkusin alguses välja Amsterdami (kus ma küll tegelikult käinud olen) ja siis Barcelona. Üks päev tuli Jander aga koju mõttega, et läheks hoopis Itaaliasse Rooma. A miks ei! Linnapuhkuseks ideaalne, sest kõik vaatamisväärsused mõnusasti jalutuskäikude kaugusel, äge arhitektuur ja muidugi Itaalia toit, mmmm!

Veebruar on minu meelest reisimiseks üks hea kuu ka. Lõuna-Euroopas on ikka veidi soojem, saab natuke kevade tunnet sisse ja siis jaksab meie enda kevadet veel oodata. Nii et järgmine nädal me igatahes lähme ja ka sõbrapäeva veedame seal.

Seekord otsustasime lausa viieks päevaks jääda. Ma küll olen kuulnud ja lugenud, et tegelikult piisaks ka kolmest päevast, aga kuna olen ikkagi rase, eksole, siis ilmselt ei jaksa ma korraga nii palju ringi vantsida kui tavaliselt. Seega jätsime endale mõnusalt aega, et jõuaks ringi vaadata, samas puhata ja lebotada ja head-paremat suust sisse ajada.

Eks ma natukene ikka pabistan, et kõik hästi läheks, just lendamine. Samas ütles ämmaemand, et kui tugisukad jalga ajan ja piisavalt vett joon, ei tohiks mingit probleemi olla. Õnneks lend piisavalt lühike ka.

Teine asi, mille ma veel välja uurima pean, on see, kas ja milline reisikindlustus vajalik on. Muidu oleme alati Swedbanki kuldkaardiga kaitstud olnud, aga kas see rasedale ka ikka kehtib, on veel küsimärgi all. Nii palju, kui ma teiste kogemustest kuulnud olen, siis kehtib, samas rääkis mulle Swedi kontoris see tädi, kes seal ees järjekorda haldab, et ei kehti. Samas ei tundunud ta üldse millestki aru saavat, nii et ma pole tema pädevuses kindel. Ta näiteks väitis, et keegi ju ei kindlusta rasedaid. Okk, ega rasedad polegi kunagi enne reisinud ju ja kõik lootnud, et ehk ei teki mingeid komplikatsioone. 😀

Siinkohal ma kuulakski kogemusi, kes rasedana reisinud on. Millised tugisukad head on? Kuidas selle kindlustusega teil olnud on? Kas olete eraldi end kindlustanud? Ja kõik muud toredad nipid, kuidas rasedana lennureis võimalikult mugavalt üle elada. 🙂 

Laura

Pilt: Kairit Pajusalu