Positiivsel lainel

Ärkasin täna heliseva telefoni peale. Võõras number helistas 6.39, võtsin hirmuga vastu (sest, kes helistab muidu nii vara niisama?) ja selle peale pandi kõne ära. Päeval helistas sama number veel korra, aga ma ei saanud vastu võtta ja kui ise tagasi helistasin, oli number kinni. No ei tea, mis värk see oli.

Igatahes ärkasin ma selle peale üles ja olin igati valmis päevaga peale hakkama. Kui Jander tööle oli läinud ja ma mõned youtube’i videod ära olin vaadanud, läks süda hirmsat moodi pahaks (ma ei ole rase) ja jäin hetkega diivanile magama. Ärgates oli veidi parem, aga planeeritud BodyPumpi jäi minemata.

Õnneks läks olemine ikka paremaks ja hakkasin asjalikuks. Asendan homme Arigatos kahte jõulueri tundi ja tegelesin nende ettevalmistamisega. Kuna ma Myfiti ei jõudnud, siplesin kodus, sain naha märjaks ja homse trenni paika. Mulle tundus täitsa mõnna, higi sai lahti ja harjutused peaksid funkama küll, hihii!

See trennide ettevalmistamine on nii põnev ja noh, eks ma ootan homset ka ärevusega ja loodan, et läheb hästi. Kui teil mõni lemmikjõululaul on, siis andke aga teada. :D

Eile lõppesid selleks aastaks ka mu oma väikse grupi trennid. Tegin selleks puhuks veidi teistmoodi tunni, kasutasin jõulumuusikat ja viisin väiksed kingitused. Mul on nii hea meel, et nad on mulle selle võimaluse andnud ja kõiki oma uusi teadmisi nende peal harjutada saan.

Lisaks sellele olen neilt ka niiii armsat tagasisidet saanud, mis ühe noore treeneri eriti rõõmsaks teeb. Seda on nii hea kuulda, et nad end just nende trennide tulemusena tugevamana tunnevad. Ka mina näen, kuidas nad aina enam jaksavad ja kui hea nende tehnika juba on. Nii kift ja minul teeb see igatahes südame soojaks. Uuel aastal jätkame ja eks siis ole näha, kuhu nende võimed kevadeks jõuavad!

Sel nädalal olen ka ise jalad tagumiku alt välja saanud ja on juba palju rahulikum olemine. Teen praegu enamasti jõusaalitrenne, sest siis saan oma põlvi jälgida ja valida sobilikumad harjutused. BP-d pean aga harjutama, sest neid tunde tahan ju ikka ka juhendada.

Mul oli siiani veidi ebamugav jõusaalis üksi toimetada. Lihtsalt pelgasin, et äkki teen midagi valesti või näen imelik välja või tuhat muud põhjust. Eile olin ka juba oma plaanist taganemas, sest ümberringi oli liiga palju inimesi, aga siis lõin endale mõttes vastu pead ja tegin asja ära. Pärast oli nii hea olla. Võit iseenda üle. Täna annavad lihased tunda, aga pole imestada, trennipaus oli ju üsna pikk. Igatahes on mega mõnus õigel lainel tagasi olla!

Mis veel? Mm.. ma mõtlesin teid ka natuke motiveerida ja öelda, et minge juba täna trenni ja vaadake oma harjumused üle. Ei pea sugugi uut aastat ootama, et paremaid valikuid tegema hakata. Uus aasta annab kindlasti selle “uue-mina” tunde, aga tegelikult saad sa selle tunde nüüd ja kohe. Lihtsalt alusta! Tee see esimene samm! Ära oota homset, esmaspäeva või uut aastat. Sa saad alustada kohe ja nii jõuad oma eesmärkideni ka kiiremini! Sa suudad küll! :)

Tõmban nüüd jälle otsad kokku ja hakkan Spotify muusikamaailmas surfama. Nagu näha, ega mul jälle midagi tähtsat öelda polnudki. Lihtsalt väike ülevaade toimuvast.

Olge tublid!

Laura

fc6f338f24d71ebfd47bfd017fd06b0b

Kõik on hästi?

Kas teie teadsite, et Spotifys on olemas playlistid motivatsioonikõnedest? Ma ei teadnud ja nüüd üsna kogemata sattusin peale. Üllatavalt mõnus kuulamine! Ma kuulan viimasel ajal üldse väga rahulikku muusikat, akustilisi lugusid või ainult klaverimängu.

Ma ei oska seletada, aga mul on praegu mingi sisemine keemia paigast ära. See on hästi kummaline tunne, sest kõik on ju elus hästi, jõuluelevus sees ja loodetavasti üks suurem elukorralduse muudatus veel, aga ometi olen ma kuidagi rahutu. Mõtted on laiali ja raske on keskenduda. Võibolla sellepärast olen blogist ka eemale hoidnud, lihtsalt ei ole suutnud oma mõtteid korralikult sõnadesse panna. Aga ega sellest polegi midagi hullu, vahel lihtsalt on selline aeg.

Võibolla on asi ka selles, et ma endiselt endalt hästi palju nõuan ja ei suuda oma ebareaalseid eesmärke nii kiiresti saavutada ja siis tundubki kõik kehvake. Tegelikult on viimaste nädalatega ühtteist ikka toimunud ja reedel selgub natuke täpsemalt, kuidas edasi. Jaa, ma tean, et selline ebamäärane “räägin-aga-tegelt-ei-räägi-ka” jutt on väga tüütu ja tobe, aga vot ei julge hõisata enne, kui ma kindel pole.

Trenniga on ka kehvad lood. Mingi tõrge on, sest põlved ikka veits streigivad. Ja olgugi, et ma saaks teha palju asju, mis põlvi üldse ei koorma, on mul ikkagi hirm. Kummaline! Sest trennid ju just seda head õnnetunnet tekitavad, aga vot ei saa esimest sammu astutud.

Hommikuti ärkame aga Jandriga koos, teeme kehale väikse äratuse ja siis hoiame toenglamangut nii kaua kui suudame. Mina sain täna uue rekordi kirja – 4 minutit! Mu meelest juba täitsa hästi. Järgmine samm 5 minutit ja siis miks mitte 10. Lihtsalt sellepärast, et oma piire katsetada.

Tegelikult ei olegi sel postitusel suurt eesmärki. Mõtlesin endast lihtsalt märku anda. Kindlasti pole see mingi halapostitus, eksole! Mul on tegelikult kõik väga hästi, aga mingi väike error. Tuleb restart teha ja küll üle läheb. ;)

Muide. Ma olen seda nädalat vloginud. Alguses arvasin, et teen terve nädala kohta ühe video, aga vist hakin pooleks, sest juba on päris palju loba.

Vot nii on lood siinpool sood. Kuidas teil läheb? Kas kellelgi on veel vahel nii, et kõik on elus hästi, aga ikka miski närib sees?

Ma nüüd lippan trenni andma. Tsauki!

PS! Kirjutasin esimest korda postituse algusest lõpuni telefoniga. Loksun rongis ja sain niimoodi aega kasutada. Ma pärast vaatan arvutist, kui hull välja paistab paigutuse jm osas. :D Aga avaldan postituse ikka kohe ära.

Laura

Foto: Kairit Pajusalu

IMG_9603