Koondatud mõtted

Ma pean ära lõpetama igasuguste blogiga seotud lubaduste andmise, sest ma ei suuda neid nagunii täita ja isegi, kui mul on kindel plaan, võib midagi vahele tulla.

Näiteks eile juhtus selline kole lugu, et üks suur hundikoer läks meie väiksele vanaema koerale kallale, seis on päris nutune. Ma võtan loomadega juhtunud õnnetusi väga hinge. Nemad ju ei saa öelda, kui valus neil on, mida nad vajavad. Ühesõnaga, üks väga nõme lugu ja see viis mu piisavalt rivist välja.

Lisaks olin ma eile ühel sünnipäeval lapsehoidja ja õhtu oli sel viisil sisustatud.

Esimene töönädal läks liiga kiiresti mööda. Mul oli plaanis palju rohkem jõuda, kui ma tegelikult jõudsin. Aga sisseelamine on üsna hästi läinud. Kolleegid on väga toetavad ja tunnen end juba meeskonna liikmena. Ka lastevanemate koosolek, mida ma nii väga pelgasin, läks minu meelest hästi. Või vähemalt nii hästi, kui ma oskasin.

Trenni osas on üsna mõõna seis. Pole lihtsalt olnud võimalust linna vahet sõita ja enne kella 15 trenni jõuda. Ma ikka ei tea, mida MyFitiga teha!! Oeh. Aga rullitamas käisime H.-ga ja ehk jätkub rulli-ilma mõneks järgmise nädala päevaks ka. Kaal kusjuures hakkas imekombel langema, aga ma ausalt öeldes kohe üldse ei viitsi selle peale mõelda. Kõik muu, mis mu elus toimub, on palju põnevam, kui see number kaalul.

Nüüd läheb asi aga päriselt huvitavaks. Teisipäeval kohtun lõpuks lastega ja töö hakkab peale. Uskumatu, et ma olengi oma elus siia hetke jõudnud.

Ma vist olen maininud, et ma olen oma tegemistes tegelikult väga ambitsioonikas ja ma tahaks loota, et minu tulevik ei piirdu ainult õpetaja-ametiga. Unistada tuleb ju suurelt, sealjuures vaeva ka näha unistuse täitumiseks, eks?

Natukene aga blogitulevikust ka..

Kes blogi Facebooki lehte jälgib, märkas seal ühel hetkel uut nime. Laura Tartust sai – trummipõrin – Lauriita. 

Miks Lauriita? See on üks minu vähestest hüüdnimedest (teine on Laala ja nii kutsub mind mu vend, väiksed lapsed ka :D) ja Lauriitaks kutsub mind peamiselt vanaema. Instagram on mul aegade algusest juba selle nimega olnud ja kuna ma end enam ühegi kohaga siduda ei taha ning lihtsalt “laurablogi(b)” tundus liialt kuiv, tundus Lauriita piisavalt lihtne, et uueks bloginimeks sobida.

Seda, millal ma päris uue blogiga välja tulla saan, ei julge ma öelda, aga ma loodan, et sinna pole enam kaua jäänud. Lisaks uuele nimele ja kujundusele on mul ka teile ilmselt üks pisike üllatus. 🙂

Soovitan Lauriita Facebooki lehte laikida, sest info liigub sealt kaudu alati kiiremini.

Mis teie eludes praegu toimub? Kas september toob kellegi jaoks veel lahedaid muudatusi või väljakutseid tööl/koolis?

Olge tublid,
Laura.

6 kommentaari

    • Laura

      30. aug. 2015 at 10:45

      Ma ju pole enam Tartus. 😀 Tuleb uus nimi ja uus kujundus. Kõik vanad postitused jäävad muidugi alles ja ega sisus ka miskit väga uut ei tule, rohkem tööjutte ehk. 🙂

      Vasta
  • Mannu

    1. sept. 2015 at 08:49

    Mina otsustasin sel aastal taaskord septembris kaine olla, vaatame, ehk veab isegi aasta lõpuni alkota välja 😉 Ja ootan ka nii kooli algust, whoooopiduuuu! September on muutuste aeg 😉

    Vasta
    • Laura

      2. sept. 2015 at 07:09

      Hoian pöialt! 😀 Minu jaoks on selline “väljakutse” üsna mitte väga välja kutsuv. Alks on minu jaoks juba aut. 😀
      Aga kool, jaa, uskumatu, aga mina ootan see aasta ka. September on tõesti põneeev!

      Vasta
  • J.

    1. sept. 2015 at 09:56

    Minul algab see sügis teistmoodi, sest magistrisse paraku sisse ei saanud ja käin nüüd aastakese tööl. Imelik tunne tegelikult, sest 1. klassist alates on iga sügis kool alanud ja see aasta siis mitte… Väga-väga ootan juba, et saaks ülikooli tagasi, aga noh, kogu elu kõrval ei ole üks aasta pikk aeg ja järgmine aasta samal ajal alustan loodetavasti juba magistriõpinguid. Samas usun, et see vaba aasta tuleb ka huvitav ja ehk juhtub selle jooksul midagi põnevat. Kavatsen raha kõrvale panna ja ennast harida nii palju kui võimalik.
    Sulle soovin palju edu, pikka kannatust ja õnnestumisi uues töökohas! 🙂

    Vasta
    • Laura

      2. sept. 2015 at 07:11

      Ma loodan, et järgmine aasta saad ilusti magistrisse sisse. Usun ka, et see üks aasta pikas plaanis väga palju ei muuda, aga kui ise vaeva näha, võib see üks aasta lähitulevikus sulle palju kasu anda. 🙂

      Aitäh heade soovide eest! 🙂

      Vasta

Lisa kommentaar